Euro väärtuse järsud langused sümboliseerivad küll Euroopa rahaliidu raskusi, kuid asjal ei puudu ka päikeselisem pool: eksportijad võivad saada tõuke, mis pakub euroala majanduskasvule teretulnud tuge.
Euro langus võib anda teretulnud ergutuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi eurokriis eskaleerus juba mullu, püsis valuuta väärtus üllatavalt stabiilsena.
Viimastel nädalatel on aga meeleolud euro suhtes otsustavalt halvenema hakanud.
Kaubavahetusega kaalutult on euro kukkunud viimase aastaga üle 6 protsendi ja asub madalaimas punktis alates aastast 2003.
Dollari suhtes on euro kahe aasta odavaim ehk ca 1,25 dollarit.
Analüütikute rusikareegli järgi turgutaks euro kaubavahetusega kaalutud väärtuse 10-protsendiline kukkumine majanduskasvu vähemalt 0,5 protsenti.
Energiasüst oleks enam kui õigeaegne: euroala ostujuhtide indeksid näitavad, et erasektori aktiivsus kahaneb maikuus ligi kolme aasta kiireimas tempos.
Müncheni Ifo-instituudi andmetel langes Saksamaa ärikindlus maikuus kõige teravamalt alates Lehman Brothersi kokkuvarisemisest 2008. aasta septembris.
Ifo ülevaade osutas aga ka euro langemise positiivsele mõjule: vaatamata üldise kindlustunde kukkumisele olid Saksa eksportijad selles kuus oma väljavaadete osas märgatavalt optimistlikumad.
Analüütikud hoiatasid samas, et abi ei tuleks nendesse euroala osadesse, kus seda kõige enam vaja oleks – ning ei tähendaks pööret regiooni saatuses.
Peamiselt lõikaksid nõrgast eurost kasu riigid, mis ekspordivad suurema osa oma toodangust väljapoole euroala.
Selliste riikide hulgas on küll Iirimaa, aga ka Belgia, Holland ja Saksamaa, mis on jätkuvalt euroala tugevamaid tegijaid.
Aga isegi siis ei teeks tulud tasa euroala partnerite nõrkust.
«Tugevam kasv Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias annaks Saksa majandusele suurema tõuke, kui euro nõrgenemine,» ütles Ifo instituudi analüütik Steffen Elstner.
Unicrediti analüütik Andreas Rees lisas: «Nõrgem euro koos tugevama nõudlusega mujalt maailmas võib olla piisav, et neutraliseerida ülejäänud euroala eelarvekasinuse negatiivset mõju Saksamaale, kuid mujal see negatiivseid surveid ei kompenseeri.»
Kriisist räsitud Kreeka, aga ka Portugal ja Hispaania erilist kasu ei saaks, kuna nende eksport väljapoole euroala on suhteliselt tähtsusetu.
Euro nõrgenemine võib raskendada Euroopa Keskpanga olukorda. Kuna euroala majandusaktiivsus on kergelt väljendudes habras, spekuleerivad analüütikud, et EKP võib lähikuudel intressimäärasid langetada.
ING Brüsseli analüütik Peter Vanden Houte hoiatas aga, et kuna nõrgeneva euro mõju on euroala eri osades erinev, «kasvavad kontrastid euroalas veelgi».
Kui valuuta kukkumine kütaks üles inflatsioonisurveid Saksamaal, «hakkaksid Berliinist kostma kaebused, et EKP poliitika on liiga lõtv,» lisas ta.
Copyright The Financial Times Limited 2012