SEI: põlevkivi tapab keskkonnasäästlikud mudelid

Põlevkivi kaevandamine Aidu karjääris.

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Säästva Eesti Instituudi kodanikualgatuse «Valitsemise valvurid» raames koostatud poliitikaanalüüsi kohaselt takistab põlevkivi eelistamine Eestis ja sellele hiigeltoetuste maksmine keskkonnasäästlikke energiamudeleid.

SEI on koostanud valitsuse möödunud aasta tegevuse ülevaate, milles märgitakse, et «põlevkivi kaevandusmahtude suurendamine ja põlevkiviõli rafineerimine mootorikütuseks ei aita kuidagi kaasa ei energiakasutuse efektiivsuse ega kliimapoliitika eesmärkide täitmisele.»

Analüüsis kirjutatakse, et põlevkivi kasutajatele otseste ja kaudsete soodustuste jätkumine ja erikohtlemise taotlemine Euroopa Liidu keskkonnapoliitikas ei võimalda Eestis areneda keskkonnasäästlikele ja taastuvatele ressursside kasutamisele tuginevatel ettevõtmistel.

«Paralleelselt taastuvenergia toetuste ümbervaatamisega tuleb üle vaadata ka põlevkivikasutusega seotud otsesed ja kaudsed toetused. Säästva Eesti Instituudi hinnangul on selliste toetuste maht suurusjärgus 814 miljonit eurot aastas, mis paneb põlevkivikasutuse võrreldes taastuvenergia arendamisega olulisse eelisseisu – taastuvallikatest toodetud elektri toetus oli 2011. aastal 57,2 miljonit eurot ehk 14 korda madalam.»

SEI kritiseerib ka plaani hakata põlevkiviõlist diislit tootma.

«Põlevkivi väärindamine põlevkiviõliks ja sellest omakorda diisliks ei tee põlevkivist keskkonnasäästlikku või innovaatilist energiaallikat. Valitsus on paraku varakult asunud põlevkiviõli musta tulevikku puhtaks pesema olles Euroopa Liidu tasandil üks fossiilkütuste tootmise CO2-jalajälje raporteerimise, arvestamise ja heitmete vähendamistaotlustele vastuhääletajaid.»

Analüüsi kohaselt on põlevkiviõlist toodetav mootorikütus (mida on Eestil plaanis toota 2-3 korda rohkem kui Eesti transpordis tarbitakse) 50 protsenti suurema CO2-jalajäljega kui tavadiisel praegu ja tõstaks Eesti transpordi CO2-heidet 25-30 protsendi võrra ning «nulliks igasugused jõupingutused väiksema süsinikusisaldusega majanduse, elektriautode, biokütuste ning säästva transpordipoliitika vallas.»

Analüüs koostati kodanikualgatuse «Valitsemise valvurid» raames, kus valitsusvälised asjatundjad jälgivad valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva. Valvurid annavad hinnangu sellele, kuidas plaanid tegelikkuses täituvad - kas lubadused on mõistlikult ellu viidud ja eesmärgid saavutatud. 

Tagasi üles