Hispaania abivajadus muutub üha ilmsemaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaania lipp
Hispaania lipp Foto: SCANPIX

Hispaania peaminister kinnitab, et riik ei vaja rahvusvahelist abi oma pankade päästmiseks. Samas ehmatas 19 miljardi eurone Bankia päästmise operatsioon investoreid niivõrd, et Hispaania laenukulude vahe Saksa omadega lõi euroajastu rekordi.

Peaminister Mariano Rajoy hoiatas, et Bankia – kohalike hoiuste poolest riigi suuruselt teine pank – oleks kokku varisenud, kui valitsus poleks läinud nädalal appi rutanud.

Rajoy lisas, et see omakorda oleks ilmselt kukutanud ka Hispaania.

«Me ei lase ühelgi regionaalvalitsusel langeda, ega ka ühelgi pangal, sest seda ei tohi juhtuda... kui see juhtub, siis langeb riik,» ütles Rajoy ootamatult kokkukutsutud pressikonverentsil, korrates oma üleskutset Brüsselile, et viimane taastaks usalduse euroala vastu.

10-aastaste Hispaania riigivõlakirjade tootlused tõusid üle 6,5 protsendi, lähenedes 7 protsendi piirile – tasemele, mis tõi Kreekale, Portugalile ja Iirimaale kaasa abipaketid.

Samade võlakirjade tootluste erinevus Saksa omadega venis aga laiemaks, kui see alates euro kasutuselevõtust iial olnud on: 511 baaspunktile.

Bankia aktsiad kukkusid esimesel börsipäeval pärast päästeoperatsiooni väljakuulutamist 13 protsenti, samal ajal kukkusid Banco Popular ja riigi suurim pank Banco Santander vastavalt 7,5 ja 3,2 protsendi võrra.

Nädalavahetusel pani Hispaania ette, et võiks võlaturgudelt laenamise kasvavatest kuludest mööda hiilida, vahetades 19 miljardi euro väärtuses riigivõlakirju Bankia emaettevõtte BFA aktsiate vastu. Siis saaks pank anda need võlakirjad tagatiseks Euroopa Keskpangale ja saada sealt raha.

Selline ettepanek ajas investorid ärevile.

«Öelda inimestele, et sa oled mures 19 miljardi euro laenamise pärast turgudelt – see on idiootsus,» ütles üks juhtivaid Madridi finantsiste. «Põhimõtteliselt tähendab see: me vajame 400 miljardi eurost IMFi abipaketti.»

Hispaania ametnikud ütlesid eile, et nende plaan Bankia päästmiseks raha leida põhineb ikkagi võlaturgudel, millele Hispaania siiani veel ligi pääseb. Rajoy ütles, et valitsus ei ole Bankia asjus Euroopa Keskpangaga ühendust võtnud.

Euroopa ametnikud on Hispaania ettepaneku pärast segaduses, kuna see seaks olulise pretsedendi eurokriisis ja süvendaks hirmu sündmuste ahela pärast, mis vallanduks, kui suurt abikapetti vajaks ka euroala suuruselt neljas majandus.

Madridil on üha raskem veenda rahvusvahelisi investoreid, et riik suudab ise lahendada 180 miljardi eurose halbade laenude koorma all vankuva pangandussektori süvenevad probleemid. Mõned analüütikud on seisukohal, et sektor vajab rohkem raha, kui valitsus välja käia suudaks.

«Hispaania usk oma võimesse turgudelt raha laenata on kõikuma löönud,» ütles Nomura analüütik Daragh Quinn, kes osutas ka sellele, et Hispaania peab lähiaastatel lunastama ligikaudu 400 miljardi euro väärtuses riigivõlakirju.

Madridi kinnitused, et pangandus saab päästetud ilma välisabita, tekitavad praegu pikem skeptitsismi kui kaastunnet.

Mõned kõrged ametnikud ja ELi liikmesriikide ministrid arvavad, et Hispaania soovimatus EList abi paluda on pigem poliitiline – kuna Rajoy valitsus on asjatult ehitanud oma reputatsiooni paketi vältimisele.

Bankia emafirma BFA teatas eile õhtul, et parandas pärast päästeoperatsiooni ära oma 2011. aasta Bankia aruande, kus varasemalt seisis 41 miljoni eurone kasum. Asemele kirjutati 3,3 miljardit eurot kahjumit.

«Me ei usu, et Bankia oleks unikaalne – kui tegelikest numbritest rääkida,» ütlesid Rabobanki analüütikud. «Me eeldame, et kõik Hispaania pangad peaksid kandma ette suuremaid kahjumeid ja kapitalivajadusi, kui kolmandad osapooled nende raamatud läbi uuriksid.»

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles