Kuigi kaubanduse ja rahanduse puhul on Euroopa majandusmudel Maailmapanga Euroopa konkurentsivõime ja kasvueelduste uuringu hinnangul väga edukas olnud, saavad eelolevate kümnendite komistuskivideks tööjõu vähenemine ja suured sotsiaalkulutused.
Euroopa suurim nõrkus on tööjõud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa peab valitsuste kulutused ja tööjõuolukorra ümber vaatama, sest praegu lahkub igal aastal tööjõuturult ligikaudu miljon inimest. Tööealine elanikkond Euroopas väheneb, kuid valitsuste võlakoorem on suurte sotsiaalkulutuste tõttu niigi hirmuäratav.
Tööiga lüheneb
Samal ajal kui rahvastik vananeb, on eurooplased oma tööaega pidevalt vähendanud. Praegu saavad mehed Prantsusmaal, Ungaris, Poolas ja Türgis pensionile varem kui 1960. aastatel. Samas elab keskmine eurooplane neli aastat kauem. Kui 1950. aastatel töötasid eurooplased iga aasta kuu jagu kauem kui ameeriklased, siis nüüd on olukord vastupidine, eurooplastel on aastas töötunde kuu jagu vähem.
Pikemas plaanis on see tõsine probleem, sest praegust immigratsiooni ja demograafilist olukorda arvestades väheneb tööjõud Euroopa Liidus ja kanditaatriikides järgmise 50 aasta jooksul 50 miljoni inimese võrra.
Esimese sammuna võiks maailmapanga hinnangul parandada tööjõu mobiilsust Euroopas, mis, vaatamata aastatepikkustele ponnistustele, ei ole kuigi suur. Eri riikide vahel on keele- ja kultuuribarjäärid ning kinnisvaraturg on paljudes riikides ebaefektiivne, mis teeb kolimise väga kalliks. Samuti on pensionite ja toetuste süsteemid riigiti erinevad ja ei haaku omavahel. Mõnel pool on toetused nii prisked, et ei innusta tööd otsima.
Maailmapanga hinnangul tuleks üle vaadata ka immigratsioonipoliitika ja see peaks johtuma pigem majanduse huvidest. Seepärast tuleks raporti kohaselt türgi tööjõud Euroopa omaga paremini integreerida, sest erinevalt Euroopast, on seal noorte osakaal suur ja rahvastiku vananemine ei valmista veel peavalu.
Ühe pakutud stsenaariumi kohaselt võiks Türgi pakkuda kuni 40 protsenti noortest, kes Euroopa tööturule sisenevad. Samuti peaks Euroopa mõtlema sellele, kuidas olla ülemaailmne talentide tõmbekeskus.
Pensionikulu pärsib kasvu
Teine kitsaskoht Euroopas on valitsuste liiga suured kulutused. Näiteks 2009. aastal oli riigi osatähtsus Euroopas 50 protsenti SKTst. Jaapanis ja USAs aga umbes 40 protsenti. Erinevus tuleb sisse just sotsiaalkulutuste puhul.
Suured kulud ei tule vananevast rahvastikust ja suurtest pensionitest. Näiteks Jaapanis on inimeste keskmine vanus palju kõrgem. Keskmine pension inimese kohta on Euroopas sama suur kui USAs või Jaapanis. Euroopa pensionikulu on suurem, sest inimesed saavad pensionile varem ja lihtsamalt.
Valitsuse suured sotsiaalkulud ei ole ilmtingimata halb. See võib pakkuda kindlustunnet ja vähendada vaesusriski, eeldusel, et on usaldusväärne ja toimib tõhusalt, seda ei ole aga alati kerge saavutada.
Suured sotsiaalkulud tähendavad aga suuremaid makse. Näiteks Lõuna-Koreas on tööjõumaksud ainult kolmandik Belgia omadest. Valitsuse suured kulud ja kõrgemad maksud pärsivad aga kasvu. Maailmapanga hinnangul on 15 viimase aasta jooksul valitsuste osakaalu kasv 10 protsendipunkti võrra pärssinud kasvu 0,9 protsendipunkti jagu.
Maailmapanga hinnangul on Euroopas tehtud õigeid samme rohkem kui valesid. Euroopa integratsioon on olnud väga edukas rahanduse ja majanduse vallas. Suur samm on ka jõukuse ühtlustumine. Euroopa riigid on tihedalt põimunud ja see aitab mahajäänutel teistele kiiremini järele jõuda.
Kui rikkamate maade majandus on kasvanud keskmiselt 1,7 protsenti aastas, siis vaesematel nelja protsendi ringis. Samamoodi on kasvanud tootlikkus inimese kohta. Selle üks põhjus on raha liikumine jõukamatest liikmesriikidest, kus kasv on aeglasem, sinna, kus jõukust vähem, aga kasv selle eest kiirem.