«Ida-Euroopa sisemine stabiilsus on suure löögi all. Riigikogu otsus eelarvekärpe osas on küll hea ja hädavajalik samm, mida tuleks ka rahvusvaheliselt müüa, kuid see on vaid piisk suures meres,» leiab parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.
«Eriti veel siis, kui regiooni riigid kõik vaid omasoodu püüavad kriisiga hakkama saada. Viimased on küll mõistagi esmaolulised sammud, kuid Euroopa Liidu siseturu loogika nõuab suuremat koostööd riikide vahel. Seda aga praegu veel väga näha ei ole,» tõdes Mihkelson oma blogis.
«Läti valitsus on esimene majanduskriisi ohver Euroopa Liidu liikmesmaade seas. Seda polnud mõistagi raske ka ennustada, kuna majanduse kiire langus kahasse sisepoliitilise haprusega viisid Godmanise valitsuselt jalad alt juba mõni aeg tagasi,» kirjutas poliitik.
«Kahjuks lisab see uudis vaid jõudu juurde sellele negatiivsete sõnumite laviinile, mis lähtub viimasel ajal Balti riikidest ja Ida-Euroopast. Maailmapanga reedene hinnang olukorrale on ränk - meid ootavad ees ettearvamatud ajad,» rõhutas Mihkelson.
«Loomulikult pole probleemiks üksnes halvad sõnumid, vaid Euroopa idapoolsete riikide tegelikult keeruline majandusseis. Laenumulli lõhkemine on kujundanud olukorra, kus Euroopa võib tõsiselt lõhestuda. Sellele viitas nädala algul Financial Timesi intervjuus ka Maailmapanga president Robert Zoellick,» kirjeldas Marko Mihkelson.