Euroopa juhtivad poliitikud peavad sooritama «vapra hüppe» tihedama eelarveliidu suunas, pani Euroopa Keskpanga president neile eile südamele.
Draghi ootab ELi liidritelt «vaprat hüpet»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mario Draghi sõnutsi on tema asutus euroalale küll aega juurde ostnud, süstides Euroopa pangandussüsteemi ja riigivõlaturgudesse muljetavaldavaid summasid, kuid nüüd on aeg palju lähedasema integratsiooni jaoks.
«Me oleme nüüd jõudnud hetke, mil Euroopa integratsiooni protsess vajab vaprat hüpet poliitilise kujutlusvõime vallas,» ütles Roomas kõnet pidanud Draghi.
Draghi on ka varem euroala poliitikutele peale käinud, et nood võla- ja finantskriisi lahendamiseks rohkem ette võtaksid.
Kõlades aga vahetult pärast ELi tippkohtumist, kus Kreeka lahkumise hirmust tekkinud tormide vaigistamiseks praktiliselt midagi ette ei võetud, on keskpankuri sõnad varasemast kaalukamad.
Neljapäeva varavalgeni väldanud tippkohtumisel arutati Kreeka olukorda ja sealsest segadusest tekkinud ebastabiilsust Euroopa panganduses väga vähe.
Selle asemel paluti Euroopa Ülemkogu presidendil Herman Van Rompuyl ja teistel tähtsamate ELi institutsioonide juhtidel – Draghil nende hulgas – hakata arutama järgmisi samme eelarveliidu suunas.
Ametnike sõnutsi on meetmetena kaalumisel ühisvõlakirjad või «pangandusliit», kuhu euroala liidrid saaksid ühiselt raha paigutada, garanteerimaks pangahoiuseid ja hoidmaks püsti vankuma löönud laenuasutusi.
Küll aga nentisid koosviibinud liidrid, et mistahes meetmete rakendamiseks läheks kuid, ühisvõlakirjade puhul aga aastaid.
Mõned ametnikud on viimasel ajal hakanud kurtma, et EL ei ole end korralikult ette valmistanud keeristormiks, mis võib vallanduda, kui Kreeka uus valitsus katkestab abilaenude maksed ning riik euroalast välja visatakse.
Kuigi mõned ELi liikmesriigid nõuavad üha jõulisemalt Kreeka laenutingimuste leevendamist, et anda neile rohkem aega valusaid kasinusmeetmeid rakendada, hoiavad mitmete põhjapoolsete valitsuste esindajad ranget joont.
Põhjamaad kinnitavad, et euroala on nüüd varustatud kõige vajalikuga, et välistada Kreeka lahkumisel paanika.
Kuigi poliitikud ootavad pikisilmi Euroopa Keskpanga (EKP) järjekordset sekkumist, hoiatas Draghi neid tippkohtumisel, et sõltumatu EKP aadressil ei ole õige nõudmisi esitada.
EKP juhatuse sakslasest liige Jörg Asmussen ütles eile, et EKP on juba niigi andnud «rohkem abi, kui mulle tegelikult meeldiks».
Asmussen rõhutas, et «lõviosa kriisi lahendamise vastutusest lasub riikide valitsuste õlgadel».
Copyright The Financial Times Limited 2012