Poliitikud ootavad taas EKP päästvat kätt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikud ootavad taas EKP päästvat kätt.
Poliitikud ootavad taas EKP päästvat kätt. Foto: SCANPIX

Euroopa Keskpanga (EKP) presidendi Mario Draghi suureks nördimuseks vaatavad poliitikute silmad taas tema asutuse kui Euroopa rahaliidu potentsiaalse päästja poole.

Alates ametisse astumisest mullu novembris on Draghi utsitanud poliitikuid julgemini tegutsema ja ehitama efektiivseid «tulemüüre» kriiside levimise tõkestamiseks.

Mai alguses noomis Draghi valitsusi selle eest, et nood lõid sellise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), mida «on vaevu võimalik kasutada».

Ta rõhutas, et EKP roll, mille näol ei ole tegemist valitud esindajatega, peaks olema rangelt piiratud.

Selle asemel üritavad euroala poliitikud Prantsusmaa uue presidendi François Hollande’i juhtimisel pooli vahetada ja nõuavad taas EKP sekkumist.

«EKP on poliitikutega pidevalt hädas,» ütles UniCrediti peaanalüütik Erik Nielsen.

«Kuid lõppude lõpuks peavad nad ikka haavatud üles korjama... Keskpankurite elu on juba selline: kui süsteem kokku kukub, tuleb neil teha mis tarvis.»

Kui Kreeka lahkumine euroalast ähvardaks pangapaanikaga mujal, võiks EKP kärmelt korrata 3-aastase likviidsuse pakkumist.

Mõnedel pankadel võiksid lõppeda otsa varad, mille tagatisel EKPst korralist likviidsust saab. Aga EKP võiks lõdvendada oma reegleid – või lubada laialdast «erakorralise likviidsusabi» (ELA) kasutust, mis tähendab, et riikide keskpangad loovad raskustes pankade toetuseks ekstra eurosid.

See võidaks aega, kuni pangad oma finantsid taas üles ehitavad – kasutades valitsuse või Euroopa vahendeid.

ELA on Kreekas juba hoogsalt käigus, välja on võetud lausa 100 miljardit eurot. Samas panevad kreeklased sellega proovile Bundesbanki kannatuse – Saksa keskpank hoiatas eile, et Kreeka-abi kujutab endast juba arvestatavat ohtu euroala keskpankadele ja seda ei tohiks enam suurendada.

EKP võiks ka asuda uuesti avaturult riigivõlakirju üles ostma, piiramaks valitsuste laenukulusid ja turgutamaks investorite usaldust Euroopa rahaliidu vastu.

Draghi ajal on nimetatud programm, mille käigus EKP 212 miljardi euro eest riigivõlakirju ostis, aga riiulile pandud – kartuses, et see julgustas valitsuse reformidega venitama. Samuti kaheldakse, kas programm edaspidi enam toimiks.

Euroala majanduse elustamiseks võiks EKP ka langetada oma baasintressimäära, mis on praegu 1 protsent. Otsene mõju majandusele oles tagasihoidlik, kuid sellest tulenev euro langemine parandaks eksportijate väljavaateid.

Küll aga oleks pankadel kergem EKPst laenu võtta.

Ühtlasi oleks 0-intressile lähenemine EKP poolt ka signaaliks, et ollakse valmis järgmiseks sammuks: USA Föderaalreservi ja Briti keskpanga stiilis «kvantitatiivseks leevenduseks» – luues raha, et osta võlakirju.

Suur risk seisneb selles, et EKP ridades valitseb kõigi mainitud sammude suhtes lahkmeel.

Nii näiteks piiras Bundesbank võlakirjade ülesostmise programmi, kartes, et segi aetakse eelarve- ja rahapoliitika piirid.

Tänaseni on Bunbesbanki president Jens Weidmann seisukohal, et keskpankurite roll on rangelt piiratud. Ta välistab näiteks võimaluse, et EKP lubaks ESMil pista käe oma piiramatutesse ressurssidesse.

Kuid mõnede analüütikute arvates muutuks paindlikuks ka Bumdesbank, kui juhtub kõige hullem.

«Kui katastroof on ukse ees, siis vabaneb palju enam loovust – isegi Bundesbankis,» ütles üks neist.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles