Ametlikku teadaannet pole olnud. Tingimusi pole avaldatud. Kuid Kreeka pangandussüsteemi hoiab püsti hinnanguliselt 100 miljardi eurone kriisiabi, mida pakub kohalik keskpank – Euroopa Keskpanga (EKP) salajasel heakskiidul.
Kreeka panku hoiab püsti salajane abiraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Kreeka lahkuks euroalast, võiks EKP hetk hiljem päästeliini läbi lõigata.
Nn «erakorralise likviidsusabi» (ELA) ulatuslik kasutamine nõrgemate majanduste pankade abistamiseks on olnud üks eurokriisi varjatumaid tahke.
See raha on eraldi korrakohasest likviidsusest ja pidi algselt kujutama endast ajutist mehhanismi, mida riikide valitsused saanuks kasutada pangaprobleemide ilmnemisel. Nagu selgus, sai ELAst Iiri finantssüsteemi päästja – ja nüüd veelgi vägevam päästja Kreekale.
Sellest tulenevalt on EKP – mille käes on ELA ohjad – omandanud arvestatava võimu otsustada riikide saatuse üle.
Kas seda võimu kunagi ka kasutatakse, pole selge.
ELA on teema, mille kohta EKP mitte midagi öelda ei taha – isegi mitte seda, kus ja millal seda antakse.
«Sa ei ütle, et sul on erakorraline olukord, sest siis sa ajaksid olukorra hullemaks. Seega ma tõesti ei näe, mis kasu oleks suuremast läbipaistvusest,» selgitas hiljutises intervjuus Financial Timesile Belgia keskpanga president Luc Coene.
Aprillikuus oli EKP aga pisut hooletu.
Nimelt näitas 24. aprillil esitatud finantsaruanne ootamatut 121 miljardi eurost kasvu lahtris, mis kandis süütut pealkirja «euroala krediidiasutuste muud nõuded», kuhu olid koondatud kõikide ELAde andmed.
Definitsioonist tulenevalt oli 121 miljardit eurot «eurosüsteemi» ehk euroala keskpankade võrgustiku poolt pakutava ELA miinimumsumma.
Kammides läbi EKP ja riiklike keskpankade ettekanded, said analüütikud kokku terviklikuma pildi.
Nii näiteks on Barclaysi analüütikud rehkendanud, et Kreeka kasutab praegu 96 miljardit eurot ELA raha, Iirimaa aga 41 miljardit ja Küpros 4 miljardit eurot. Kui arvestus on õige, on kokku käigus üle 140 miljardi «ELA euro» – enam kui 10 protsenti summast, mida laenatakse euroala pankadele korralise rahapoliitika raames.
Kuna ekstra likviidsusega käib kaasas inflatsioonirisk, on üle 500 miljoni euro ulatuva ELA jaoks vaja EKP 23-liikmelise nõukogu heakskiitu: kui kaks kolmandikku nõukogust on vastu, siis ELAt kasutada ei saa.
Tähtis on teada, et riskid jäävad vastava riigi keskpanga kanda – neid ei jagata kõikide euroala keskpankade vahel, nagu normaalse likviidsuse puhul. Samas, kui riik lahkuks euroalast, siis saaksid ühishoobi kõik.
Küll aga ei ole teoreetiliselt mingit piiri sellel, kui suures summas ELAt võib jagada. Puudub ka informatsioon näiteks selle kohta, millist tagatist abisaajad pangad pakkuma peavad või kui suurt intressi nad maksavad.
Iiri näite varal võib öelda, et põhimõtteliselt ajutist ELAt võidakse ka pikendada.
Coene ütles, et ELA tuleb lõpetada niipea, kui pangad muutuvad maksejõuetuks. «See on erakorraline likviidsusabi – mitte maksevõime abi,» ütles ta.
Samas tekitab ELAt ümbritsev salapära palju ebaselgust.
Läinud nädalal keeras EKP kinni nelja Kreeka panga korralise likviidsuse – pannes nad ELA peale. Mitteametlikuks põhjuseks toodi poliitiline ebakindlus Kreeka pankade rekapitaliseerimise suhtes pärast patiseisuga päädinud 6. mai valimisi.
Kuid kuhu nõukogu piiri tõmbab? Ilmselt otsiks EKP president Mario Draghi poliitilist seljatagust, enne kui Kreekalt ELA ära võetakse. Kuigi EKP «toetab tugevalt» Kreeka jäämist euroalasse, on Kreeka tulevik poliitikute otsustada, ütles Draghi läinud nädalal.
«ELA kinnikeeramine oleks viis, kuidas Kreeka euroalast välja lükata – kui seda tahetaks, või kui Kreeka tõesti tahaks lahkuda. Aga ma ei usu, et selle otsuse teeb EKP,» ütles Barclaysi analüütik Laurent Fransolet. «Ma arvan, et EKP pöörduks poliitiliste võimude poole ja laseks neil otsustada.»
Kuna keegi aga kindla peale ei tea, mida EKP ette võtab, on asutusel igatahes haaret euroala poliitikute üle.
2010. aasta aprillis ähvardas EKP keerata kinni Iirimaa kraanid – ja aitas iirlastel rahvusvahelise abipaketi kasuks otrsustada.
Küllap aitaks EKP nõukogu meelsasti ka kreeklastel mõtteid koondada.
Copyright The Financial Times Limited 2012