Kruuda pakib mõned pillid kotti

Äsja Tallinnas Radissoni hotelli ruumes pressile avameelseid ja emotsionaalseid vastuseid andnud Oliver Kruudal on olnud nii paremaid kui ka halvemaid äriaegu. Samas ei tasu teda tundvate inimeste sõnul meest ettevõtjana maha kanda, sest Kruudal pole kombeks hoida kõiki mune ühes korvis.

FOTO: Priit Simson

Meediaäris ebaõnnestunud suurtööstur Oliver Kruuda taandab end tasapisi äridest, millega kuulsust kogunud – väidetavalt peab ta taas läbirääkimisi nii Tere piimatööstuse kui ka Kalevi kommivabriku müümiseks.


«Kommi on laua peal või?» hüüatab ärimees Kruuda musta mantlit seljast võttes konverentsiruumi sammudes. Pressikonverentsi jaoks rõõmsa näo ette mananud ettevõtja paistab siiski sisemiselt väsinud ja morn.

On ka põhjust, sest kõne alla tulev teema pole kergete killast. Kuidas ise käituksite, kui olete sunnitud sulgema kümmekond ajakirja, olete alt vedanud üle saja inimese, kelle töökoht paljulubavas meediaäris on kadunud. Kui teie hinge ja higiga ülestöötatud kommivabrik ja piimatööstus on võlgades ning ostjaid tuleb raskes majandusolukorras tikutulega otsida.

«Olen öelnud üht asja, mida kahetsen – et mu ema mind siia külma niiskesse kliimasse sünnitas,» heidab Kruuda nalja vastuseks küsimusele, kas ta kahetseb meediaärisse minekut.

Ärielu endise ajakirjaniku Peeter Raidla hinnangul võisid ainuüksi ajakirjad tuua Kruuda Kalev Meediale igas kvartalis 15–17 miljonit krooni kahjumit. Eelmise aasta viimases kvartalis lausa 23 miljonit.

Sellegipoolest sõnab Kruuda tõsisemaks muutudes, et ei kahetse, kuid praegune majandusolukord lihtsalt ei soosinud äriedu.

Salajased soovid

«Ei saa loota kasvu, kui kogu ühiskond langeb 10 protsenti,» sõnab ettevõtja ning nendib, et eestlastel on imelik komme avada pood ja loota kohe järgmisel päeval kasumit. See viimane tuleb ikka kolme-nelja aastaga ja oleks tulnud ka Kalev Meedial, usub Kruuda. «Oleksime 2009. aastal reklaami müüma hakanud,» lisab ta.

Kuigi kommitööstur otsib rahastajaid ning peab läbirääkimisi Tere piimatööstuse ja Kalevi kommivabriku müügiks, loodab ta siiski salamisi, et müügiks ei lähe. «Kui inimesel ajaleht enam koju ei käi, siis piima ostab ta ikka külmkappi,» vihjab Kruuda, et piimaäril on tulevikku.

Ent selsamal piimaäril on kolm miljonit krooni maksuvõlga ning võlgu nõuavad sisse ka piimatootjad. Kas üldse õnnestub Terest ja Kalevist (kommivabrikul ja emafirmal on kokku 1,4 miljonit maksuvõlga) head nahka koorida?

«Meil on väärtuslikud ja suured ettevõtted tegelikult. Algselt mainisin, et piimatööstus on meil Baltikumis suuruselt kolmas. On väärtus. Küsimus on selles, kuidas väärtust realiseerida suudame,» sõnab firmaomanik.

Investoriks ei kiputa

Olgu kuidas on, kuid 660 miljonit krooni, mida investeerimisfirma Alta Capital varem Kalevi ja selle tütarfirmade eest pakkus, Kruuda tõenäoliselt enam ei saa.

«Varade hind on niivõrd langenud, kõikide varade,» sõnab varem Kalevi võimaliku uue omanikuna nähtud Indrek Rahumaa.

On äkki võimalik, et tüli Kruudaga lõpetatakse ja Alta Capital ikkagi ostab Kalevi?

«Kõik stsenaariumid on võimalikud,» tunnistab firmajuht Rahumaa, kelle sõnul on praegu kõik fondid ja strateegilised investorid äraootaval seisukohal. «Investeeringutega siia keegi eriti ei kipu,» lisab ta.

Kui isegi õnnestub firmad maha müüa, mida jääb siis kommitöösturil edasi teha? Poliitikuks hakata?

«Arvan, et mina ei vea ühtegi ministrikohta välja. Isegi mitte regionaalministri,» on Kruuda veendunud.

Samas ei tasu meest veel maha kanda, kuna «mudru» on tal veelgi. «Minu asjad ei lõpe kommi ja piimavabrikuga, mud­ru (teised varad – toim) tahab saada hoolitsemist,» märgib Kruuda.

Kommentaar

Urmas Sõõrumaa
suurettevõtja

Eks ta (Oliver Kruuda – toim) ole vähe väsinud, jah. Ta tahtis palju, aga kahjuks tõmbas aeg nendele tegemistele kriipsu peale.



Mulle ta siiski sümpatiseerib, sest tal on, nagu minulgi, elus prioriteedid paigas.



Ma ei ütleks, et Kruuda nimi devalveerunud on. Mis selles võsaraiumises nüüd erilist on. Võsaraiu­jaid on meil küll, kuid nad kõik on salalikud ja varjus pugejad.



Kruuda õnn ja õnnetus on see, et ta ei poe kuhugi nurga taha, vaid on eesliinil ja ütleb, mida mõtleb.

Tagasi üles