Bensiini hind peaks Eesti tanklates lähiajal langema

Nafta ja bensiini hind on viimastel kuudel märkimisväärselt langenud.

FOTO: graafika: Silver Alt

Bensiini 95 hind meie automaattanklates on aprilli algusest langenud üheksa sendi võrra liitri kohta ehk enam kui kuus protsenti. 1,359 eurot maksis bensiiniliiter viimati veebruari keskel.

Nii järsku langust oleme varem näha saanud vaid korra – 2008. aasta suvel, pärast seda, kui nafta hind oli kerkinud rekordilise 147,5 dollarini barrel ning hakkas siis algul majanduse jahtumise, seejärel aga ülemaailmse finantskriisi tagajärjel kiiresti kukkuma.

Seekordse mootorikütuste hinnalanguse põhjuseks on samuti nafta hinna kukkumine. Brenti toornafta maksab praegu veidi üle 107 dollari barrel, see on madalaim hind alates jõuludest. Kuuga on must kuld odavnenud juba 11 protsenti.

Naftahinna languse taga on USA majanduskasvu aeglustumine ja Euroopa võlakriisi süvenemine seoses olukorraga Kreekas. Lisaks on langusele kaasa aidanud Saudi Araabia, kes pumpab kütusetoorainet vähemalt viimase 30 aasta suurimates mahtudes. Ka maailma suuruselt kolmanda naftatootja Ameerika Ühendriikide toodang kasvab – naftapuur­aukude arv on seal tõusnud 25 aasta kõrgeimale tasemele.

Oma osa on ka Iraaniga seotud pingete leevendumisel. Mäletatavasti kerkis märtsis nafta hind viimaste aastate kõrgeimale tasemele just eelkõige Iraani tuumaambitsioonide ning sellega seotud pinevuse tõttu Lähis-Ida piirkonnas.

«Ma arvan, et hinnatõus oli Iraanist tingitud mull,» ütles naftatööstusuudiste portaalile Rigzone analüüsikeskuse The Schork Group president Stephen Schork ja lisas, et niikaua kuni sealt halbu uudiseid ei tule, langeb nafta hind edasi.

«Momendil on meil siin paras torm,» nentis Reutersile investeerimisfirma CMC Global Markets turgude strateeg Mi­chael McCarthy. Ta osutas eurotsooni kriisi süvenemisele ja nõudluse kahanemisele, sest tööstustoodangu kasv on aeglustumas, ning nafta laoseisu paisumisele USAs. Eelmisel nädalal oli maailma suurima nafta- ja naftasaaduste tarbija Ühendriikide toornafta laoseis 22 aasta suurim.

Bank of America analüütikute hinnangul võib euroliidu lagunemine kukutada nafta hinna 60 dollarini barrelist, sest Euroopa majandust tabab sel juhul sügav kriis, millel on ka globaalsed tagajärjed. Nende arvates kukuks Euroopa riikide sisemajanduse kogutoodang 10 protsenti, mis vähendaks nõudlust kahe miljoni barreli võrra ööpäevas. Nafta kogutoodang on veidi alla 90 miljoni barreli ööpäevas.

Ka spekulandid panustavad naftahinna tõusule järjest vähem – niisuguste spekulatiivsete positsioonide hulk kahanes eelmisel nädalal kümnendiku võrra ning nende arv on väikseim alates 2010. aasta lõpust.
Naftahinna languse mõju kütuste hinnale tanklates oleks isegi suurem, kui dollar poleks euro suhtes tugevnenud. Nafta- ja naftasaadustega kaubeldakse peamiselt dollarites ja reedel kerkis dollar euro suhtes nelja kuu kõrgeimale tasemele.

Euro nõrgenemisele panustavate spekulatsioonide arv on kasvanud euroajaloo kõrgeimale tasemele, mis tähendab, et nii üksmeelselt pessimistlikud pole suured riskifondid euro suhtes kunagi varem olnud.
Kui nafta hind kohe tõusma ei hakka, ning analüütikute hinnangul ei tohiks seda juhtuda, siis võib lähipäevil oodata mootorikütuste hindade langust ka meie tanklates. Tõsi, kütuste jaemüüjad kasutavad ilmselt mõnevõrra ära ka seda, et tarbijad on kõrgete kütusehindadega juba harjunud. Postimehe arvutuste kohaselt on bensiini 95 keskmine marginaal (juurdehindlus) tõusnud aprillis ja mais 10,7 sendini liitri kohta võrrelduna 9,4 sendiga jaanuaris.

Suuremad jaemüüjad on siiski kinnitanud, et reageerivad kütuste nn maailmaturu hinnamuutustele üsna operatiivselt, mis lubabki oodata peatset hinnalangust tanklates.

Tagasi üles