Eurodraama kahtlase väärtusega staarirolli ei etenda enam Kreeka. Pärast blokist lahkumist oleks nende osa kõrvalist laadi. Investorid kardavad, et rambivalgusse astub Hispaania.
Euroopa uus suur hirm on Hispaania
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka nakkuse kartus on lükanud Madridi aktsiaturu 2003. aasta tasemele, laenukulude vahe Saksamaaga aga euroajastu suurimaks.
Kauakestnud mured Hispaania laenuasutuste tervise pärast on hakanud levitama pangapaania hõngu – mis oleks nii poliitikute kui investorite jubedaim luupainaja.
«Euroopa suur risk on nüüd Hispaania,» ütles UBSi analüütik Stephane Deo.
Deo sõnutsi pärivad investorid temalt pidevalt, kuidas pankadega lood on: «Mu peamine mure on pangapaanika potentsiaal.»
Eurokriisi viimane ja võib-olla ka kõige tõsisem faas käivitus kaks nädalat tagasi, kui Kreeka valijad kellelegi valitsemiseks mandaati ei taganud.
Ootamatult lajatati lauale Kreeka lahkumise kaart, mis on ingliskeelses meedias juba pälvinud hüüdmine «Grexit».
Lõppeva nädala edenedes hirmu kese aga nihkus: enam ei kardeta niivõrd selle pärast, mida Kreeka endale võib teha – vaid selle pärast, mida nad võivad teha teistele.
Hispaania, Itaalia, Vene ja Brasiilia aktsiad on kukkunud enam kui 20 protsenti. Financial Timesi ja Londoni börsi FTSE 100 indeks on enam kui 10 protsenti all.
Euroala pangaaktsiad on nüüd madalamal, kui pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses.
«Kui sa oma kampsunist mingit lahtist lõngaotsa sikutad, siis ei ole ju nii, et ootamatult on poolt kampsunit kadunud. Ega ju? See on vist asi, mida inimesed Kreeka puhul ei mõista.
Seepärast on Hispaania praegu palju tähtsam lakmustest,» ütleb Briti investori Hermes Sourcecapi tegevjuht Andrew Parry.
Investorite jaoks pole poliitikute reaktsioon olnud piisav. Citi analüütikud rõhutavad, et alles detsembris hoiatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, et Kreeka lahkumise tagajärjed oleksid «loendamatud».
Kuid sel nädalal ütles terve trobikond keskpankureid ja poliitikuid kreeklastele, et kui nood üritavad teise abipaketi tingimusi ümber kaubelda, saab see neile saatuslikuks.
Investorid kardavad, et poliitikud on langenud enesega rahulollu just täpselt valel hetkel.
«Kui Kreeka mingil põhjusel euroalasse jääda ei saa, siis tuleb tohutu segadus ja pangandus saab ränga hoobi igal pool. Risk on selles, et kõik laguneb mingi poliitilise apsu või õnnetuse läbi lihtsalt koost,» ütles Henderson Global Investorsi investeeringujuht David Jacob.
Paljud kardavad kahe viimase aasta stiilis stsenaariumi kordumist, kui suhteliselt võidukalt alanud aasta kujunes suureks euro pärast muretsemiseks.
Jacob ütleb pooleldi naljatades, et palju sõltub ka Euroopa poliitikute suveplaanidest ja sellest, kas nad on valmis oma puhkustest loobuma.
Copyright The Financial Times Limited 2012