Piimalett on keerulisem kui sõda

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piim.
Piim. Foto: SCANPIX

Kui sõjas on üks kindel vastane, siis poes piimariiulit vaadates on selge, et ettevõtetel on vastaseid palju ja see teeb kindlasti ka otsustamise keerulisemaks, rääkis major Sten Reimann Pärnu turunduskonverentsil «Kas klient on rumal?»

«Kui vaatan piimaletti ja näen, kui palju seal on tooteid ja kui mõtlen kui palju on lahingus osapooli, siis on  sõdimine oluliselt lihtsam.  Seal on kaks poolt, mõlemad respekteerivad teineteist ja sõdivad. Piimaletiga on palju keerulisem,» rääkis Reimann.

Selleks, et olla edukas, peavad ettevõtete juhid tegema õigeid otsuseid. Kiiresti muutuvas maailmas on selleks aga aega vähe ja informatsioon pahatihti puudulik. Õigete otsuste jaoks ei piisa aga pelgalt õigetest faktidest, sest andmeid on maailmas hirmpalju ning juhid peavad otsustama, millist informatsiooni otsida, kuidas kasutada seada teadmiste loomiseks, mille põhjal lõpuks otsuseid teha.

Teinekord ei õnnestu see aga ka kõige suurematel organisatsioonidel.  Reimann tõi näite, et 11. septembri terrorirünnakud tulid USA luureorganisatsioonidele üllatusena. Erinevaid andmeid oli neil piisavalt, kuid nende põhjal ei vormunud teadmisi ja vajalikke samme. Kuigi pärast seda on luureorganisatsioone põhjalikult ümber tehtud, ei osanud keegi ka Araabia kevadet ette näha.

«Külma sõja ajal oli kindel kontekst, oli vaja koguda informatsiooni. Täna on osapooli rohkem, ainuüksi Afghanistanis on täna 46 riiki, kes sõdivad, lisaks sellele palju erinevaid Afganistani rahvarühmi ja meil on vaja luua kontekst, et neis aru saada.»

Näiteks Afganistanist aru saamiseks tuleb mõista, et lõviosa elanikonnast on tavalised külainimesed, võimupüramiidis on neist sammu kõrgemal võimuga kaubitsejad, kes käivad ringi relv õlal. Jõukus on narkokaubitsejate käes. Kõige rohkem peljatakse ühiskonnas aga jihadiste ja talibani. Viimase kahe rühmaga pole Reimanni kinnitusel suurt midagi ette võtta, teiste mured võib aga ära kuulata ja üritada neile miskit lahendust leida.

«Kui saame aru nende inimeste motivatsioonist, siis mõistame neid oluliselt paremini. Kui see arusaamine on olemas, ei ole otsuseid raske teha. Kui teil neid teadmisi ei ole, mängite te lotot,» rääkis Reimann ja kinnitas, et see sama kehtib ka turunduses.

Ilma ühiskonda mõistmata ei saa aga müüa neile ei ideid ega kaupa. Taoline viga tehti näiteks Iraagi sõjas.  «Kui lähete Babüloni ja ütlete, et tulite kultuuri tooma, siis nad kindlasti mõõdavad teid mitu korda.»

«Eestlased suudavad teha väga häid otsuseid, olen seda lahinguväljal ise näinud. Edu tõmbab ja kõik tahavad olla võitjate poolel. Edukates ettevõtetes on head meeskonnad, inimesed, kes tahavad midagi ära teha,» rääkis Reimann

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles