Euroopa Keskpank (EKP) reageeris Kreeka ebakindlale tulevikule euroalas nii, et jättis neli sealset panka kõrvale oma korralistest likviidsusega varustamise operatsioonidest.
EKP keeras kinni Kreeka pankade likviidsuskraanid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samm suurendab survet Kreekale, et viimane täidaks rahvusvahelise päästepaketi tingimusi – rõhutades riski, et euroala pankurid võivad sealsele finantssüsteemile vee peale tõmmata.
Ühtlasi võib vastuvõetud otsusest aimata, et EKP kardab Kreeka pankade rekapitaliseerimise viibimise pärast.
Need neli Kreeka panka – mida EKP nimepidi ei nimetanud – peavad nüüdsest lootma «erakordsele likviidsusabile», mille andmiseks Kreeka keskpank vajab EKP poolset kinnitust.
EKP pressiesindaja sõnutsi «toetab» keskasutus «jätkuvalt Kreeka pankasid».
Euroopa liidrid üritavad teha Kreeka juunikuistest kordusvalimistest euro liikmelisuse referendumit.
Tegemist on kõrgete panustega poliitilise õnnemänguga: ametnikud usuvad, et suudavad niiviisi võita tagasi valijad, kes on küll kurjad abipaketi karmide tingimuste peale, kuid tahaksid väga ühisrahablokki jääda.
«Me tahame, et Kreeka oleks ka edaspidi osa meie perekonnast, Euroopa Liidust ja eurost,» ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso eile kiiruga kokkukutsutud pressikonverentsil.
«Kuid sellele vaatamata peab tahe euroalasse jääda lähtuma Kreeka rahva hulgast.»
EKP president Mario Draghi ütles Frankfurdis, et EKP «eelistaks igati» Kreeka jäämist euroalasse, andes ilmselt mõista, et EKP toetab Kreeka pankasid niikaua kui võimalik.
Likviidsust puudutava otsuse tegi EKP nõukogu teisipäeval, kuid seda valmistati ette juba alates Kreeka tulemusteta lõppenud valimistest 6. mail.
Lähtuvalt Kreeka abipaketist on Euroopa finantsstabiilsuse fondist (EFSF) Kreekale juba üle kantud ligikaudu 25 miljardit eurot, et tugevdada sealseid pankasid.
Raha ei ole aga veel laiali jagatud, kuna valitsus vaidleb pankadega selle üle, kelle kontrolli alla pangad tulevikud jäävad.
Üks EKP kõneisik ütles, et niipea kui pankade rekapitaliseerimise protsess on «lõpetatud», pääsevad pangad taas ligi korralistele likviidsusoperatsioonidele.
EKP ja Kreeka ametnike sõnutsi võib see juhtuda paari päeva jooksul.
Draghi ütles, et kuna ELi lepped riikide lahkumist ette ei näe, siis ei ole ka EKP asi otsustada, kas Kreeka jääb euroalasse või mitte.
Kuid ta rõhutas, et EKP jääb truuks oma mandaadile võidelda inflatsiooni vastu ja säilitada «meie bilansi integriteet».
Copyright The Financial Times Limited 2012