Suvel leiab ligi 200 töötut noort endale rakendust

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti eestkõnelejaks valitud lauljatar Kene Vernik alustas ise töötegemist 15-aastaselt.
Projekti eestkõnelejaks valitud lauljatar Kene Vernik alustas ise töötegemist 15-aastaselt. Foto: Liis Treimann

Tööandjate ja töötukassa eestvõttel ning Euroopa Liidu toel läheb sel suvel käima programm «Nupp tööle!», mille jooksul saab töist koolitust 180 noort, kel vanust 16–24 aastat ja kes parasjagu ei õpi ega tööta.

Koolituslaagrites saavad nad proovida erinevate ametitega seotud töid, mängida meeskonnamänge, katsetada oma oskusi ja võimeid ning teha tutvust neid huvitavate ettevõtetega.

Iga suvekoolituse läbinu saab võimaluse valida endale praktikakoht mõnes ettevõttes. Kuna paljudes firmades tuntakse puudust just erialaste oskustega inimestest, siis on pandud rõhku kutsenõustamisele ja töövarjuks olemisele. Kokku on selliseid praktikakohti ettevõtetes sadakond.

Kokkusaamine tööandjaga

«Eesti ühiskond on kehtiva haridussüsteemi tõttu jõudnud ummikusse, kus kannatajateks on nii tööd otsivad noored kui ka ettevõtted,» tõdes tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis.

«Eestis on puudus lihtsamate tööde tegijatest ja oskustöölistest,» selgitas ta. «Samas on töötuna registreeritud üle 7000 noore ja tööjõu-uuringu andmetel ületab töötute noorte arv kokku 10 000 piiri.»

Tööandjate keskliidu juht lisas, et majanduskriis on teinud ettevõtjad väga ettevaatlikuks ja seetõttu on noortel raske jalga tööturu ukse vahele saada. Töö leidmiseks peab noor inimene olema väga motiveeritud.

«Mina ise hakkasin tööle 22-aastaselt, sest oli vaja leida mingisugunegi rahateenimise võimalus, samas oli 90ndate lõpus ka kõik palju lihtsam,» meenutas Kriis.

Töötukassa juhatuse liikme Pille Liimali sõnul pole töötus Eestis enam «noore inimese nägu», kuid tööpuudus noorte seas on siiski veel kõrge ja risk tööta jääda suur. Tema kinnitusel näitab töötukassa kogemus, et noori aitab sageli see, kui neid tööandjaga kokku viia. Seda ongi kõnealuse programmi raames kavas teha.

Eestis pole vahe noorte ja vanemate töötute suhtarvus nii suur kui näiteks Rootsis, kus see on kolmekordne. Meil on vahe umbes poolteist korda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles