Portugal valmistub Kreeka korratuks lahkumiseks euroalast, kinnitades oma vankumatut pühendumust kasinusele ning kindlat otsust karmid majandusreformid ellu viia.
Portugal valmistub Kreeka lahkumiseks euroalast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid hoolimata Lissaboni pingutustest end Ateenast eristada, usuvad paljud investorid, et kui Kreeka ühisrahablokist väljub, lükatakse järgmisena ukselävele Portugal.
«Kahjuks on Portugal kõige nõrgem lüli [teiste euroala perifeeriamaade seas],» kirjutas oma eilses juhtkirjas Portugali ärileht Jornal de Negócios. «Ükskõik kui innukalt meie juhid ka selgitaksid, et meie rahandus areneb... tabaksid [Kreeka lahkumise] šokilained meid tohutu jõuga.»
Nimetades olukorda Kreekas «põhjuseks muretseda», kõrvutas välisminister Paulo Portas Portugali «poliitilist stabiilsust, ühiskondlikku lepet ja otsusekindlust reformide vallas» Kreeka «permanentse kriisi, lõhestatud ühiskonna ja kõhklustega».
Reitinguagentuur Fitch kirjutas oma esmaspäevases raportis, et Portugal on teinud majanduse ümberkorraldamisel «paljulubava stardi», kuna jooksevkonto puudujääk kahaneb ning majandusreformid on «üldiselt graafikus». Hästi on läinud ka ekspordisektoril.
Paljud analüütikud usuvad aga, et Portugal peab täiendama oma 78 miljardi eurost EL-IMFi abipaketti kuni 20 miljardi eurose lisalaenuga, katmaks riigifirmade võlgu.
Ühtlasi kahtlevad nad, kas Lissabon suudab pöörduda 2013. aasta septembriks tagasi rahvusvahelistele võlaturgudele, nagu praegune päästeprogramm ette näeb.
Portugali tagasipöördumist turgudele ähvardavad «märkimisväärsed riskid», ütles eile Portugali keskpank ja selgitas, et lisaks sisemajandusele sõltub palju «väliste sündmuste käigust».
Peaminister Pedro Passos Coelho on kinnitanud, et Portugal ei palu lisaraha ega tähtaegade pikendust.
Kuid ta on osutanud ka sellele, et EL ja IMF on valmis Portugali ja Iirimaad täiendavalt toetama, kui peaksid tekkima «olukorrad, mis on väljaspool nende kontrolli».
On ilmne, et Portugal tõlgendab seda nii, et ükskõik kui väikesed ja kaitsetud nad ka poleks, ei jäeta neid ometi väljapoole tulemüüri, mis on pandud püsti kaitsmaks ülejäänud euroala Kreeka lahkumise mõjude eest.
Banco BPI vanemanalüütiku Cristina Casalinho sõnutsi näitab tõsiasi, et Lissabon on saanud jätkata riigivõlakirjade väljastamist tähtaegadega, mis on järk-järgult pikenenud 18 kuu peale, et turud siiski usaldavad Portugali.
Ning kuna oluline osa Portugali riigivõlakirjadest on nüüd kodumaiste investorite käes, siis ei oleks valitsusel Kreeka stiilis restruktureerimistest suuremat kasu.
Kuid Kreeka lahkumise hirmude valguses on paljudele portugallastele koitnud tõsiasi, et ükskõik kui stoiliselt nad kasinust taluvad, on nende saatust puudutavad üliolulised otsused ikkagi Kreeka poliitikute, euroala liidrite ja rahvusvaheliste investorite kätes.
«[Pääste]programm on väga ambitsioonikas ja me ei usu, et [Portugali] valitsus sellele veel midagi lisada saaks,» ütles aprillis Euroopa Komisjoni analüütik Peter Weiss. «Aga kas Portugal ka turge veenda suudab, see on loomulikult juba hoopis teine küsimus.»