Eesti firma ehitab Valgevenesse maofarmi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Koolitusel õpetati sedagi, kuidas tuleks läheneda maole.

FOTO: Tairo Lutter / Virumaa Teataja.

Eesti firma avab peatselt Valgevenes Võgonoštšanski kaitsealal maofarmi, milles hakatakse koguma hariliku rästiku mürki, vahendas uudisteagentuur Interfax.

«Serpentaariumi käikulaskmine on kavas 2009. aastal,» ütles Valgevene Teaduste Akadeemia loomariigi seire ja katastri osakonna asejuht Ruslan Novitski.

Maofarmi ehitust, seadmete hankimist ja farmi tööd investeerib üks Eesti firma, mis on Euroopas hariliku rästiku mürgi monopoolne eksportija. Interfaxi uudisest ei selgu, millise Eesti firmaga tegemist on.

Novitski sõnul peab Valgevene Teaduste Akadeemia riigi rästikupopulatsiooni töönduslikku ärakasutamist mõttekaks.

«Jutt käib mitte üksnes mürgi säästvast nõrutamisest maofarmis elavatelt madudel, vaid ka madude «lüpsmisest» kohe püügikohas,» täpsustas ta.

Serpentaariumis üles kasvatatavat teist madude põlvkonda hakatakse toitma mitte hiirtega, nagu seda tehti varem, vaid spetsiaalse kombisöödaga, mis lihtsustab nende hooldamist, ent muudab võimatuks nende järgneva vabakslaskmise.

«Need maod veedavad kogu elu maofarmis ja neid hakatakse «lüpsma» 2-3 korda kuus,» jutustas teadlane.

Valgevene zooloogide hinnangul elab Bresti oblastis Tševeni rajoonis Võgonoštšanski looduspargis umbes 50 000 rästikut.

«Seejuures ei too 10 protsendi madude eemaldamine loodusest populatsiooni jaoks kaasa mingeid negatiivseid tagajärgi,» kinnitas Novitski.

Üks gramm kuiva rästikumürki maksab praegu maailmaturul umbes 200-300 dollarit. Ühelt maolt on ühe «lüpsmise» vältel võimalik maksimaalselt saada 6-8 milligrammi kuiva mürki. Ühte madu saab «lüpsta» kuni 180 korda.

Euroopa rästikumürgi turu nõudlus on 800 grammi aastas.

Bioloogi sõnul on hariliku rästiku mürk maailma ravimiturul väga nõutud, ja seda napib, sageli kasutatakse Kesk-Aasias elavate rästiklaste mürki.

Teadlase kinnitusel on Valgevene rästikutelt varemgi mürki kogutud, ent tegemist oli loomi mittesäästvate meetoditega.

«Mürki koguti elektrilöögi abil, soojendades madusid eelnevalt 35 kraadini Celsiuse järgi (mürk muutub vedelamaks ja seda eritub rohkem),» jutustas ta. «Pärast selliseid protseduure maod sageli hukkusid.»

1990. aastate keskel lõpetas Valgevene madudelt mürki kogunud ettevõte tegevuse ning praeguseni keegi sellega ei tegelenud.

Tagasi üles