Saksa ja Briti riigivõlakirjade tootlused lõid eile kõigi aegade madalusrekordid, kui Kreekat ja Hispaaniat ümbritsevast ebakindlusest heidutatud investorid varjupaikadesse tormasid.
Investorid tunglevad turvapaikadesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10-aastaste Saksa riigivõlakirjade tootlused kukkusid 1,49 protsendi peale.
Pikaajaliste Briti võlakirjade tootlused langesid 1,88 protsendile – madalaim tase alates aastast 1703, mil Suurbritannia keskpank andmeid üles tähendama hakkas.
10-aastaste USA riigivõlakirjade tootlused langesid aga kolme kuu madalaimale tasemele ehk 1,79 protsendi peale.
Tormamine turvapaikadesse tekkis kartusest, et euroala kriis levib Kreekast Hispaaniasse – kus tootlused eile üle 6 protsendi läve hüppasid.
USA, Saksa ja Briti võlakirjad kujutavad endast investoritele rahusadamat, kuna keegi ei eelda nende riikide maksekatkestusi, mis aga minimeerib ränkade kaotuste riski.
Kreeka poliitilised arengud andsid tugeva tõuke Hispaania 10-aastaste riigivõlakirjade tootlustele, mis hüppasid üles 23 baaspunkti võrra ja saavutasid taseme 6,07 protsenti.
«Eurokriisi teatejooksus võis alata uus vahetus,» ütles üks ühe Euroopa panga maakleritest. «Väga raske on näha, kes ostaks Hispaania võlakirju, kui sealsed pangad vanguvad liigse riigivõla[kirjade] koorma all ning enamik rahvusvahelisi investoreid keeldub puudutamast euroala perifeeria võlakirju.»
Tõusid ka Itaalia ja Kreeka 10-aastaste võlakirjade tootlused, vastavalt 11 ja 24 baaspunkti võrra, tulemuseks 5,59 ja 23,37 protsenti.
Kreeka valimiste järgses segases olukorras kardavad investorid korratut pankrotti, mis võiks vallandada järjekordse perifeeria võlakirjade müügilaine.
Meeleolusid Hispaania võlakirjaturgudel õõnestavad aga probleemid panganduses, kus riik on sekkumas Bankia päästmiseks, mis on Hispaania suuruselt kolmas pank.
Turuosalised hoiatavad, et Hispaania võib ise osutuda järgmiseks riigiks, mis Kreeka, Portugali ja Iirimaa kombel abi peab paluma – kui tootluste tõus jätkub.
Paljude strateegide hinnagul ei ole 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused alates 7 protsendi tasemest riikidele enam jõukohased.
Just 7 protsendi piirist alates pöörasid turud selja Kreekale, Portugalile ja Iirimaale, jättes neile ainsaks valikuks abipaketid.
Hispaania võlakirjade rekord – 6,70 protsenti tootlust – pärineb 25. novembrist. Pärast seda teatas Euroopa Keskpank plaanidest pakkuda euroala pankadele 3-aastast sooduslaenu, et finantssüsteemi rappumisele piir panna.
Viimane kord kerkisid Hispaania tootlused üle 6 protsendi 23. aprillil.
Copyright The Financial Times Limited 2012