Ülijäiga poliitika poolest tuntud Bundesbank on andnud märku, et soostub kõrgema inflatsiooniga Saksamaal osana euroala majanduse tasakaalustamise kavast, mis tõstaks bloki murelaste rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Bundesbank valmis kõrgemaks inflatsiooniks Saksamaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa keskpank kinnitas eile Bundestagile, et euroala keskmisest kõrgem inflatsioon Saksamaal oleks osa loomulikust korrigeerimisprotsessist, kui kriisist räsitud riigid endid majanduslangusest välja tõmbavad.
Enne seda oli Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble nädalavahetusel avaldanud toetust jõulisele palgakasvule Saksamaal, mis annaks tõuke sisenõudlusele – mis tuleks kasuks oma tooteid ja teenuseid Saksamaale ekspordivatele Euroopa riikidele – kuid võiks kergitada Saksa inflatsioonimäärasid.
Bundesbank on pikemat aega pidanud Euroopa Keskpanga poliitikat Saksamaa jaoks liiga lõdvaks.
Valmisolek kõrgemaks sisemaiseks inflatsiooniks annab märku uudsest paindlikkusest sakslaste mõtteviisis.
Ilmselt leevendab Bundesbanki teade üldlevinud hirmu, et Saksamaa sügav vastumeelsus inflatsiooni suhtes – mille juured on 1920ndate hüperinflatsioonis – piirab poliitikute manööverdamisruumi regiooni võlahädadega võitlemisel, näiteks survestades Euroopa Keskpanka enneaegselt intressimäärasid tõstma.
«See oli kinnituseks, et Bundesbank on teadlik deflatsioonilistest palgasurvetest perifeerias,» ütles Deutsche Banki analüütik Gilles Moec. «Selle eest ei pääse kuhugi – olukord on täpselt vastupidine euro esomese 10 aasta arengutele.»
Saksa inflatsioon on hetkel 2,2 protsenti, mis jääb alla euroala keskmise (2,6 protsenti). Eelolevatel aastatel võib pilt aga muutuda, kui kriisiriikide inflatsioonimäärad teravalt langevad või isegi negatiivseks pöörduvad.
Siiani on Saksamaa pannud euroala kriisile vastu palju paremini, kui teised Euroopa majandused. Sellest tulenevalt on riigis hakatud nõudma kõrgemaid palkasid, samal ajal on madalad intressimäärad tekitanud mõnedes riigi osades miniatuurseid majahindade buume.
Copyright The Financial Times Limited 2012