Tõnis Oja: kallis kütus ja vandenõulased
8. mai 2012, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alati kui nafta hind läheneb rekordkõrgustele, hakkab ilmuma mitmesuguseid kummalisi selgitusi, miks kütus nii kallis on. Levinuim neist on spekulantide süüdistamine, milles on ka terakene tõtt, sest mida kiiremini ja kõrgemale mingi vara hind tõuseb, seda rohkem voolab sinna ka spekulatiivset raha.
Eelmisel nädalal kuulsin uutest vandenõuteooriatest, mis tulid meie ärieliiti kuuluvate inimeste suust – kütusetööstuse esindusorganisatsiooni juhilt ja riigi majandusmõttekoja nõukogu esimehelt (vt «Millal lõpeb naftaajastu?», PM 5.05). Nimelt takistavat alternatiivkütuste väljatöötamist naftašeigid või autotööstuskontsernid või mõlemad.
No kuidas küll võiksid alternatiivkütuste väljatöötamist paljudes maailma ülikoolides või selle valdkonna idufirmade teket Räniorus takistada naftašeigid või autotööstused? Pigem vastupidi. Autotööstus ja lennutransport on majandusharud, kes on kõige enam huvitatud odavatest kütustest.
Nafta hinna kiire tõusu tõttu on just autotööstus üks kõige rohkem kannatada saanud tööstusharusid. Ameerika kolmest autotööstusgigandist oli kaks neist sunnitud minema pankrotikaitse alla ja läbi tegema saneerimise, kolmas aga pääses sellest napilt. Seesugune olukord tekkis just eelkõige nafta kõrge hinna tõttu, millele USA autotööstus ei suutnud piisavalt kiiresti reageerida.
Alternatiivkütuste väljatöötamise ja arendamise mahajäämuse selgitamiseks pole vaja otsida mitte kurjade jõudude karvast kätt, vaid põhjus on üsna lihtne – raha.
Kui alternatiivkütuste väljatöötamine ja kasutamine oleks olnud odav, siis oleksime seda teinud juba ammu ning nafta, kivisüsi ja põlevkivi oleks praeguseks unustatud maavarad. Paraku on see kallis ja keeruline, aga nafta on olnud peaaegu kogu aeg väga odav. Odav nafta ja odav mootorikütus on olnud kuni viimase ajani peamiseks takistuseks alternatiivkütuste väljatöötamisel, sest need nõuavad suuri investeeringuid, aga seni on olnud nende tasuvus enam kui kahtlane.
Olukord muutus selle sajandi alguses, kui nafta hind hakkas järsult tõusma. Vaid eelmise kümnendi teisel poolel, kui hakati aru saama, et nafta hind võibki kõrgele jääda, hakkasid investeeringud järsult kasvama ka nn puhta tehnoloogia sektorisse. Minu teada on just see üks kiiremini arenevaid sektoreid ning nii mõnegi arvates võib olla tegu järgmise ülekuumeneva sektoriga. Loodame siiski, et enne kui mull lõhkeda jõuab, hakkava uued tehnoloogiad ka reaalset tulemust andma, mis toob varem või hiljem endaga kaasa ka kütuste odavnemise.