Uus elektrijaam kerkib kullaauguna näiva õlitehase kõrvale

Andrus Karnau
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna majandusminister Juhan Partsil visiitkaarti kaasas polnud, pani ta elektrijaama nurgakivi urni oma lipsu.
Kuna majandusminister Juhan Partsil visiitkaarti kaasas polnud, pani ta elektrijaama nurgakivi urni oma lipsu. Foto: Liis Treimann

Ehitajad leidsid paar päeva tagasi uue elektrijaama vundamendiaugust Auveres 12 miini. «Demineerijad käisid ja tegid korda,» ütles Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo.


Teise maailmasõja ajal käisid mitte väga kaugel nõukogude ajal ehitatud elektrijaamast lahingud. Sinimägedes katsid Eesti poisid Saksa vägede taganemist. Või võitlesid iseseisvuse eest – vaatenurga küsimus.

Rahvusvaheline seltskond

Uut elektrijaama võib samuti mitut moodi hinnata. Jaam tagab Eesti energeetilise sõltumatuse, tootes hea hinnaga elektrit, kasutades sealjuures oma ahje ka rohelise elektri tootmiseks. Aga võib ka öelda, et põlevkiviahjus hakkpuidu põletamine on rohepesu ja põlevkivi ahju ajamine arutu keskkonna saastamine, mis kiirendab kliima soojenemist.

Pajo vastutab juhatuses tootmise eest. Eilne nurgakivi panek elektrijaamale oli tema suurpäev. Aga mitte ainult tema: ligi 600 miljoni eurone investeering on taasiseseisvusaja suurim investeering Eesti majandusse.  

Insenerina on Pajo uhke, et on saanud seista murranguliste energeetikainvesteeringute juures. Esmalt Eesti-Soome merekaabel, siis uus õlitehas ja nüüd elektrijaam. «Kui oleks kümme aastat varem sündinud või kümme aastat hiljem, siis poleks sellist võimalust olnud,» märkis ta.

Eesti Elektrijaama või uue nimega Auvere elektrijaama kõrval valavad Merko töömehed praegu vundamenti. 200 meest valmistavad jaama ette, 800 meest aga lõpetavad uue õlitehase ehitust. Rahvusvaheline seltskond. Prantsuse Als­tom on elektrijaama peatöövõtja. Õlitehases aga on suurim tegija Outotec.

«See on Eesti suurim töömaa,» ütles Pajo, osutades kraanasid, ehitusmasinaid ja -materjale täis hiigelplatsile. Tuleva aasta juulis teeb Eesti Energia otsuse, kas rajada järgmine põlevkiviõlitehas, siis veel üks ja tagatipuks tuleb ka õli rafineerimise tehas.

Rafineerimistehase projekteerimiseks on palgatud juba asjatundjast insener, kelle kuupalk on suurem kui Sandor Liivel. Eesti Energia võib samasse kohta ehitada ka veel ühe uue põlevkiviploki.

Traditsioonilisse nurgakivi sisse paigutatavasse urni läksid värsked ajalehed Postimees ja Põhjarannik, viieeurone ja majandusminister Juhan Partsi kollane lips. Kõik teised panid nimekaardi, aga Partsil polnud võtta. Nii läkski lips. «Mul on mitu last, nad saavad lipsu järele tulla,» kommenteeris Parts.

300 MW võimsusega põlevkivielektrijaam on kodumaise elektritootmise selgroog eelolevad 40 aastat. Et paremini sobituda Euroopa kliimapoliitikasse, saab jaamas suures mahus, kuni poolena kütusest põletada hakkpuitu ja turvast.

Uue põlevkivijaama heitmete hulk on märkimisväärselt väiksem vanade omast, samuti on ta efektiivsem kütuse kasutaja kui nõukogude ajal ehitatud plokid. «Mind on süüdistatud, et uus põlevkivijaam on minu eralõbu,» ütles Parts uue elektrijaama vundamendiaugu kõrval.

«Iga riik peab selle eest seisma, et toota ise majanduslikel alustel oma kontrolli all olevast kütusest elektrit,» toonitas Parts. «Eesti ega Euroopa majapidamised ei ole sel tasemel, kus saaks maksta igasuguse elektri eest.»

Äraseletatuna tahtis Parts öelda, et tuleb ehitada elektrijaamu, mis suudaksid end majandada ka subsiidiumiteta. Pole saladus, et Euroopa kliimapoliitika tõttu ei söandanud Eesti Energia juhatus teha otsust investeerida uude elektrijaama.

Õlitehases viimased tööd

Keegi ei tea, kui kalliks võib minna kasvuhoonegaaside kvoodi hind, mistõttu põlevkivielekter ei suudaks võistelda vabaturul tuuma- või hüdroenergiaga. Partsi survel tegi Eesti Energia investeerimisotsuse.

«Jaama planeerimise protsess oli kliimapoliitika tõttu ebakindel,» ütles Eesti Energia juht Sandor Liive. «Kindel on aga see, et elektrit on vaja.»

Elektrijaam hakkab tööle 2015. aastal. Uus õlitehas peaks aga Eesti Energia juhatuse liikme Harri Miku sõnul esimese õli andma juba augustis. Käivad viimased tööd, et hakata seadmeid esmalt külmalt katsetama ja seejärel juba tuli alla teha.

Tehas on kaks korda võimsam kui vana ja ka efektiivsem. Põlevkivi utmisest järele jääv poolkoks põletatakse elektriks, hoones käib praegu kivivilla panek. Pajo ütles, et kõik torud soojustatakse, et grammigi soojust kaduma ei läheks.

Põhimõtteliselt on uue õlitehase tehnoloogia sama, mis vanal. Aga ta on kaks korda võimsam. «Keegi ei julge suuremat teha,» ütles Pajo. «Miks maailmas ei ole kolmegigavatiseid tuumareaktoreid? Keegi ei tea, kuidas need käituma hakkavad.»

Sama käib põlevkiviahjude ja õlitööstuse retordi kohta. Viimane pole suuresti lihtsustatult öeldes muud kui hiiglaslik pöörlev terassilinder, kuhu põlevkivi lisatakse, seda hapnikuta kuumutatakse ning millest väljuvad poolkoks ja kuum aur. Aur jahutatakse ning selle kondenseerumisel tekibki õli.

Ühest kilosest põlevkivitükist saab umbes 20 minutiga 120 grammi õli. Kasumlik on tehas, kui naftabarrel maksab maailmaturul 60 dollarit. Brenti toornafta barrel oli eile 112 dollarit. Kullaauk.

Auvere jaam

•    Võimsus 300 MW

•    Maksumus 600 mln eurot

•    Tellija Eesti Energia

•    Peatöövõtja Alstom

•    Valmib 2015

•    Kütteks kasutab hakkpuitu ja põlevkivi

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles