Ukraina külastajal igavleda ei lase

, venekeelse Postimehe vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvarõivais lapsi rõõmustab kaunis kevadilm.
Rahvarõivais lapsi rõõmustab kaunis kevadilm. Foto: Viktoria Korpan

Reis Ukrainasse marsruudil Kiiev – Ivano-Frankivsk – Lviv – Žitomir – Kiiev võib olla euromugavustega harjunud eestimaalasele mitte väga mugav, kuid igav seal kindlasti ei hakka.


Ilm on suurepärane, kirsipuud õites, söök ja jook on odav, vaatamisväärsusi on igal sammul ning kui oskate vene keelt, saate ka kohalikust elust osa võtta. Ukrainlased suhtlevad üsna meelsasti ja inimestega on ikka huvitav elust ja ilmast rääkida.

Lääne-Ukraina pealinna Lvivi külastamiseks pole vist halvemat aega kui jalgpalli EMi eel, sest linnas valitseb logistika ja ühistranspordi mõttes kerge kaos, tehakse teetöid ja kohalikud kurdavad, et ei tea, millal ja millega see õudus lõpeb. Ebameeldivused algasid ja lõppesid meie jaoks siiski vaid raudteejaama ümbrusega, kõik edasine oli meeldiv.

Meie sattusime Lvivi, olles tulnud Ukraina mõistes väiksest (u 225 000 inimest) linnast Ivano-Frankivskist rongiga. Umbes 150 km tee läbisime kolme tunniga 13 grivna eest inimese kohta ja «ühisvaguni»-nimelise kogemuse võrra rikkamana. Ehkki saate kassast pileti, mille peal on ühisvaguni korral märgitud ka teie koha number, peate arvestama sellega, et keegi numbritest ei hooli.

Kui otsustate Lvivi tulla rongiga Kiievist (või minna Lvivist Kiievisse), peate arvestama 18-eurose piletiga (üks koht neljakohalises kupees), umbes kümne raisatud tunni ja öise magamatusega.

Rongireisiks tuleks varuda niiskeid salvrätte ja hambapesusoovi korral ka puhast joogivett. Kohale jõudes tasuks suhtuda kõrgendatud umbusuga taksojuhtidesse, kes turiste lennu-, bussi- ja raudteejaamade juures passivad – nad on väga pealetükkivad ja parim lahendus on ignoreerimine. Kui ilma taksota hakkama ei saa, laske see tellida näiteks hotellis. Taksod ise on päevinäinud ja turvavööd ei kinnita keegi.

Infopunktist saime ka üsna asjalikke vene- ja ingliskeelseid voldikuid omal käel Lviviga tutvumiseks. Soovitusi ja vihjeid, mida vaadata, saate ka kas või Wikipediast. Elu keeb linna keskväljakul Ploštša Rinokil (Площа Ринок) ja selle ümber.

Euroopaliku linnana rõõmustab Lviv turisti kohvikute ja restoranide rohkusega. Need pole Lvivis lihtsalt söögikohad. See on elamus, teater, kahesuunaline mäng. Lvivis leidub mitmeid põneva kontseptsiooniga restorane. Linn on teadagi Leopold von Sacher-Masochi sünnilinn.

Serbska tänaval asub Masoch-Cafe, kus saab soovi korral ettekandjalt ka piitsa. Kõrval asub peresõbralikum koht – Lvivi Šokolaaditöökoda, kus saab vaadata, kuidas komme tehakse, ja neid kaasa osta, esimesel korrusel on terrassiga kohvik.

Galiitsia juudi restoran Під Золотою Розою sai oma nime sõja ajal hävitatud sünagoogi järgi, millest alles on jäänud vaid üks sein. Erinevalt tavarestoranidest ei ole siin menüüs hindu. Ettekandja ütleb pärast einet summa, mis tema hinnangul võiks maksta. Edasine sõltub su tingimis- ja taidlemisoskusest. Tingimisel läksid käiku üks salm Eesti hümnist, üks anekdoot ja ukrainakeelne laul.

Ukraina vastupanuliikumisega võib tutvust teha samuti õlleklaasi taga. Ploštša Rinok 14 maja kangi all ei ole uksel mingit silti. Koputad, ukse teeb korraks lahti mundris mees, ja küsib, mis te soovite. Ütled viisakalt, et tahad süüa. Mees uurib, kas sa tead ka parooli.

Muidugi teame – «Elagu Ukraina!». Mees vastab: «Au kangelastele!» ja uurib, kust külalised pärit on. Ehkki ukraina keel on suus, on näha, et tegemist pole kohalikega (olgem ausad, koht on mõeldud siiski turistidele). Pruugib vaid öelda, et oleme Eestist, kui mees muutub meie parimaks sõbraks, laseb lahkelt sisse ja pakub tervituspitsigi.

Menüüs on nt koššerpekk (paprika ja küüslauguga), road «Balti abi» (heeringas) ja «Kiired kuulid» (oad), firmaroaks on aga pool meetrit ehtsat ukraina vorsti. Ringi käib ka korrapidaja, kes teeb püstolist pauku, kui midagi ei ole talle meelepärane. Kui aga tahate lähedasi oma reisiga kursis hoida, leiab tasuta WiFi igast korralikumast söögikohast.

Mis maksab?

Mõned hinnad grivnades
(Ukraina grivna = 0,1 eurot)

Kiievi buffett-tüüpi söögikohas:

•    Borš 12,95

•    Klaas mahla 5,95

•    Kartulipuder kotletiga, ilma salatita 16,90

•    0,3 klaas heledat õlut 8,50

Lvivi pagariäris:

•    Tass teed 17

•    Saiakesed/pirukad 6–12

•    Piimaga kohv 14

Toidupoes:

•    Kilo tomateid 25,25

•    1 l toiduõli 13

•    Kiievi šampus 35,42

•    0,5 l Ukraina viinad 25–40

•    Kommikarp 600 gr 48,37

•    Jäätis vahvlitopsis 2,19

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles