Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble nõuab, et euroala jääks kindlaks oma kasinusest kantud taastumiskavale – märguanne, et Berliinil pole erilist isu mõnede teiste Euroopa liidrite poolt propageeritud kasvumeelsemate poliitikate järele.
Berliin: eurotsoon jäägu kasinusele kindlaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Schäuble ütles, et ainus viis euroalas majanduskasvu saavutada on ohjeldada eelarvepuudujääke ning maksta ära oma võlad. Ta tõi positiivseks eeskujuks Hispaania karmi eelarve, milles sisaldub 27 miljardi euro eest uusi maksusid ja kulukärpeid.
«Esimene eeltingimus, mis Euroopas järkusuutliku kasvu tagab, on vastutustundlik eelarvepoliitika,» ütles Schäuble ühisel pressikonverentsil oma Hispaania ametivenna Luis de Guindosega.
«Kui me nüüd kasvust kõneleme, siis ei tohiks seda võtta kui suunamuutust. See oleks viga,» ütles minister.
Sarnaseid sõnu on eelnevalt öelnud ka Saksa kantsler Angela Merkel.
Samal ajal on poliitilised tormituuled raputamas Prantsusmaad, Kreekat ja Hollandit, kus populistlike jõudude kasvav populaarsus on sundinud juhtivaid poliitikuid arvestama valijate vihaga kasinusmeetmete peale.
Hüüded uute kasvupoliitikate järele – milles osaliselt on süüdi ka ootused, et pühapäevased Prantsuse presidendivalimised võidab sotsialist François Hollande, kes on teinud sellisest poliitikast oma kampaania nurgakivi – on pannud ELi ametnikud pühkima tolmu samalaadsetelt ettepanekutelt, mis minevikus takerdunud on.
«Mitmed tegijad üritavad kohanduda toonimuutusega debatis,» ütles üks aruteludesse haaratud kõrge ELi diplomaat.
ELi ametnikud ütlesid, et kõige paremini on esialgu haakunud uute rahade eraldamise kava Euroopa Investeerimispangale (EIB) – Euroopa institutsioonile, mis investeerib koos erainvestoritega infrastruktuuri ja teistesse Euroopa arendusprojektidesse.
ELi majandusvolinik Olli Rehn pani aprillis ette, et EIBsse paigutataks 10 miljardit eurot lisakapitali, mis kergitaks panga laenuvõimet 60 miljardi euro võrra. Seda sammu on hiljem toetanud nii Merkel kui Hollande.
Schäuble ütles, et EIB omab «häid kogemusi» kapitali ligimeelitamisel kaasfinantseerimisprojektide kaudu.
Kiiret efekti see samm aga ilmselt ei annaks ning mõned euroametnikud rõhuvad nüüd meetmetele, mille mõju oleks kohene. Kuna mõnedes maades on majanduslangus oodatust hullem, nõuavad nad uute karmide eelarvereeglide lõdvendamist – mis on sundinud Belgiat, Hispaaniat ja Hollandit lõikama eelarvetest miljardeid eurosid, hoolimata süvenevast majanduslangusest kõigis kolmes.
Rahvusvaheline Valuutafond toetab sedalaadi lõdvendamist, ka Euroopa Komisjonis on ametnike sõnutsi kõlamas sellist liigutust toetavaid hääli.
Küll aga on otsustavalt vastu olnud Euroopa Keskpank, ilmselt edaspidi ka Saksa valitsus.
Eelarve-eesmärkide edasilükkamise propageerijad leiavad aga küllap julgustust Euroopa Komisjoni uutest majandusprognoosidest, mis veel maikuus avaldatakse. Nimelt osutavad need eeldatavasti järsult halvenenud majanduskasvu väljavaadetele mitmes euroala liikmesriigis.
Copyright The Financial Times Limited 2012