Kauts: domeenitasude võrdlemine suurriikidega on eksitav

Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse endine esimees Marek-Andres Kauts ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

FOTO: Joosep Martinson / Õhtuleht

Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimees Marek-Andres Kauts rõhutab, et eksitav on võrrelda meie domeenitasusid suuremate riikide vastavate tariifidega.

«On eksitav domeeni tasu suuremate riikidega võrdlemine, kus ka domeenide arv on kordades suurem,» ütles Kauts vastuseks Hannes Astoki sõnavõtule tänases Kuku raadio saates «Keskpäevatund».

«Tasu suurus sõltub domeenide arvust registris ja sellest kaetakse domeenide infrastruktuuri haldava asutuse investeeringud, opereerimiskulu ning reservid, mis ei ole sõltuvuses kirjete arvust registris. Seetõttu kui domeene on registris rohkem, jaguneb tasu suurema hulga domeenide vahel ja ühe domeeni tasu on seetõttu väiksem ning kui domeene on registris vähem, on tasu kõrgem,» rõhutas Kauts.

«Eestis on täna registris 65 000 domeeni ja tasu 17 eurot. Soomes on registris 300 000 domeeni ja tasu 12 eurot, Rootsis on registris domeene ca üks miljon ja tasu ca 10 eurot. Võrreldav kulu on domeeniasutuse ülalpidamiskulu kokku, milles Eesti Interneti SA on efektiivsemaid omataoliste seas Euroopa Liidus,» toonitas Kauts.

«Eesti domeenireform oli Euroopa Liidus viimane. Teistes riikides on domeenireform toimunud 5-10 aastat varem ja nimede arv jõudud kasvada. Näiteks Soomes toimus reform 2003, siis oli tasu ca 20 eurot mis täna on eelpoolmainitud 12-le langenud. Domeenide arvult per capita oleme käesoleval aastal Soome tasemele jõudnud ja näen lähiaastatel Soomega sarnast arenguperspektiivi ka tasu alandamise osas,» sõnas Marek-Andres Kauts.

«Praegune poleemika on puhkenud seses re-delegeerimise lõpule viimisega, mille nõukogu hiljuti juhatusele ülesandeks tegi ja mis on vastuolus kontaktisikute akadeemik Endel Lippmaa ja Jaak Lippmaa huvidega positsioone säilitada. Re-delegeerimisega ICANNis kontaktandmete õigeks muutmine on viimane samm domeenindusega seotud ülesannete EENetist, KBFIst ja eraisikutest kontaktiskutelt Eesti Interneti SAsse koondamisel, mis otsustati Eesti Interneti SA loomisel 2009. Suurim muudatus oli nn EENeti ja Lippmaade kehtestatud piirava domeeni korra, millega Eesti eraksikud ja välismaa ettevõtted .ee domeene registreerida ei saanud, asendamine kõigile avatud domeenikorraga,» rääkis Kauts.

Tagasi üles