Professor: käitumisteadused pakuvad ettevõtjatele uusi «relvi»

Raigo Neudorf
, «Liidrite Lood»
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oliver Oullier
Oliver Oullier Foto: http://www.nature.com/news/clear-up-this-fuzzy-thinking-on-brain-scans-1.10127

Käitumis- ja ajuteaduste professor dr Olivier Oullier on käitumis- ja ajuteaduste räägib intervjuus, mida kujutab endast käitumisökonoomika ning millistes eluvaldkondades seda kasutada saab.

Intervjuud Oullieriga vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb

Selgitage palun, mis on käitumisökonoomika?

Käitumisökonoomika all mõistetakse majandusteaduse äsja tärganud haru, mis sisaldab psühholoogia elemente. See aitab paremini mõista, kuidas langetavad inimesed majanduslikke otsuseid. Harjumuspärase majandusteaduse kohaselt on inimesel piiramatud teadmised ja soovid ning ta langetab alati ratsionaalseid otsuseid. Käitumisökonoomika arvestab aga sellega, et inimeste otsused on kallutatud, mõjutatud eelarvamustest ja emotsioonidest. Teiste sõnadega võtab see teadusharu arvesse inimeste vigu ning  majanduslikke anomaaliaid, et paremini mõista otsuste langetamise protsessi.
Käitumisökonoomika pole täiuslik ega paku meile kõiki vastuseid. Küll annab see valdkond inimeste käitumise kohta täpsemaid selgitusi kui standardne majandusteadus.
Pole kahtlustki, et psühholoogia ja eksperimentide kasutuselevõtmine majandusteaduses on aidanud inimeste käitumist paremini mõista. Samas peame aru saama, et tavaline majandusteadus ja käitumisökonoomika ei vastandu alati teineteisele. Enamasti lahendavad nad eri probleeme läbi erinevate tähelepanekute.

Kas käitumisökonoomikat ja neuroteadusi saab käsitleda kui tööriistu, mis võiksid kuuluda kaasaegse juhi tööriistakasti?

Nii võib öelda küll. Samas on see liiga piiratud pilt sellest, mida nendel valdkondadel tegelikult pakkuda on. Käitumis- ja neuroökonoomika on hetkel veel alad, mille puhul näeme pelgalt jäämäe tippu.
Neurobioloogias uuriti hiljuti, kuidas toimub ajus info vahetamine ja koordineerimine. Need uuringud näitasid, et me töötame paljuski „emoratsionaalselt“, kuna meie ajul on üha raskem eristada nn ratsionaalset ja emotsionaalset poolt. Need pooled on üksteisest sedavõrd suures sõltuvuses, et vajavad teineteist nii käitumise suunamisel kui ka otsuste langetamisel. Teisisõnu vajame me emotsioone, et olla ratsionaalne ning ratsionaalsust, et omada emotsioone.

Mil moel saavad näiteks riigid või valitsused kõnealuseid valdkondi enda huvides ära kasutada?

Valitsused saavad nendele valdkondadele tuginedes välja töötada senisest tõhusamaid viise, kuidas edendada tervislikku käitumist ja ökoloogilist elustiili, võidelda ülekaalulisuse ja suitsetamisega ning tõsta kehalist aktiivsust. Näiteks tehakse üha enam tööd selle nimel, et aru saada vaesuse olemusest. Psühholoogia, sotsioloogia, neuroteaduste ja käitumisökonoomika ühendamine aitab neis valdkondades edasi liikuda.
Sõltumata oma tõekspidamistest ja teinekord ka inertsist, ei tohiks võimulolijad poliitika elluviimisel ignoreerida seda, mida on teadusel inimkäitumise kohta pakkuda. Seejuures pean ma silmas käitumisteadusi üldiselt, mitte pelgalt käitumisökonoomikat.
Näiteks USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Taani töötavad käitumisteadustele tuginedes erinevates valdkondades välja uusi poliitilisi strateegiaid.

Kas ettevõtjad ja firmad saavad samuti käitumisökonoomikat enda huvides ära kasutada?

Isegi enam kui avalik sektor. Ettevõtjad ja firmad otsivad pidevalt innovaatilisi võimalusi oma strateegiate täiustamiseks, olgu need seotud siis inimressursi, kriisijuhtimise, otsustamise, juhtimise, kommunikatsiooni või turundusega.
Asjaolu, et inimesed, sealhulgas tarbijad pole kunagi olnud oma käitumiselt ja eelistustelt sedavõrd muutliku meelega kui praegu, on muutnud mitmed klassikalised juhtimisinstrumendid või -meetodid veidi aegunuks. Seega on vaja uusi teadmisi. Näiteks on paljud firmad pöördunud kognitiivse neuroteaduse poole, et paremini mõista, kuidas langetab otsuseid tarbija. Samuti otsitakse tarbijate otsuste mõjutamiseks abi sotsiaalpsühholoogiast.

Seega on ärisektor enda jaoks need valdkonnad juba avastanud, otsides võimalusi käitumisteadusi kasutades  konkurentsieelist saavutada?

Nõudlus abi järele, mis aitaks stressirohkes keskkonnas toime tulla, on kasvanud. Esinesin aasta alguses maailma majandusfoorumi aastakoosolekul Davosis. Tajusin, et viimase paari aastaga on korporatiivmaailma esindajad nendes valdkondades palju paremini informeeritud. Varasemast enam tuntakse huvi käitumis- ja ajuteadusi puudutavate ülevaadete ja teemade vastu.
Viie aasta eest olid ajuteadused firmajuhtide jaoks üpris eksootiline valdkond. Nüüd on see üks populaarsemaid teemasid, kust püütakse leida vastuseid lahendamata jäänud probleemidele. See ei tähenda, et käitumis- ja neuroökonoomika suudaks pakkuda kõiki vastuseid. Kuid võrreldes klassikaliste variantidega pakuvad need kindlasti teatavat lisaväärtust.

Inimeste elutempo muutub üha kiiremaks. Kuidas mõjutab see meie mõtlemist ja otsuste langetamist?

Mitte ainult meie elu ei muutu kiiremaks, vaid meie ees on ka enneolematu hulk infot. Isegi selle teabe iseloom muutub. Näib, et pikematele ülesannetele keskendumine muutub üha raskemaks. Me tahame õppida ja teadmisi omandada väga kiiresti – võtame kas või selle, kuidas me suhtleme tekstisõnumite või Twitteri kaudu. Info hulk, meie elutempo ja veebipõhine sotsiaalne suhtlemine määravad selle, kuidas me tegeleme pidevalt muutuvas keskkonnas meieni jõudva infoga.

Inimesed langetavad teinekord küsitavaid otsuseid, isegi kui nad teavad, et nendega võivad kaasneda soovimatud tagajärjed. Miks?

Kõik oleneb vaatenurgast. Me mõtleme alati, et kui inimesed on paremini informeeritud, langetavad nad õigemaid otsuseid. Aga võtame kas või suitsetamise. Suitsetavate arstide suhtarv on sama suur kui nende inimeste oma, kes meditsiini õppinud pole. Üllatav, kas pole? Teavad ju arstid kõige paremini, millised ohud suitsetamisega kaasnevad. See on vaid üks näide sellest, kuidas me ikkagi teeme asju, mille kohta ju teame, et need meid kahjustada võivad.
Meid juhivad ratsionaalsus ja tasu teenimise soov. Mõned meie kalduvused on äärmiselt tugevad, nagu näiteks soovimatus kaotada. Meie aju on üles ehitanud ühe kõige keerulisema süsteemi. Selle lahtimurdmiseni on veel pikk tee.

Kes on kes

Olivier Oullier on Lõuna-Prantsusmaal asuva Aix-Marseille’ ülikooli käitumis- ja ajuteaduste professor ja Prantsusmaa peaministri juures tegutseva strateegilise analüüsi keskuse teadusnõunik. Maailma majandusfoorum nimetas Oliver Oullier’ 2011. aastal Nooreks Globaalseks Liidriks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles