Eestimaalastel on 2007. aastaga võrreldes 2 miljardit eurot vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisetarbimisele ei saa kasvu üles ehitada, sest ringluses oleva raha hulk on viimase viie aastaga kasvamise asemel vähenenud, märkis Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane toiduainetööstuste aastakonverentsil.
Kõikide eestimaalaste palk 2007. aastal oli 5,6 miljardit eurot, millele lisandus 1,7 miljardit eurot laenuraha. 2009, 2010 oli kogu palgafond languses. 2011. aastal oli kogu palgafond ligikaudu sama suur kui neli aastat varem.
Palgale ei lisandu aga enam laenuraha. Selle asemel on inimesed püüdnud pankade vanu laene ära maksta. «Selle asemel tuleb nüüd maha arvutada, kui palju majapidamised laenujääki vähendasid ja alles jääb 5,3 miljardit,» tõi Varblane välja.
Seega on täna ringluses 2 miljardit eurot vähem ja seda sinna tagasi saada on väga keeruline. «Hulk rahast, mis võiks tarbimisse minna, on pandud hoiustele, see vähendab ringleva raha hulka veel 300 miljoni võrra. Selline on see seis,» rääkis Varblane ja tõdes, et seepärast ei saa loota, et sisetarbimine kasina ekspordi korvab.
Näiteks rahandusministeeriumi prognoos näeb ette majanduskasvu just sisetarbimise arvelt. Varblane on aga kindel, et sisetarbimine kasvab just nii palju, kui palju kasvab eksport, sest ainult siis on võimalik inimestele palka maksta.