Euroopa Liit mõistis kärmelt hukka Argentina valitsuse, mis haaras Hispaania Repsolilt enamusosaluse naftafirmas YPF.
EL mõistis hukka naftafirma riigistamise Argentinas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrged ametnikud, nende hulgas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, väljendasid sügavat pettumust ning pressiesindajate sõnutsi uuritakse «kõiki võimalikke valikuid».
Bloki välisministrid arutavad küsimust esmaspäevasel koosolekul.
Samas kardavad ELi ametnikud ja kaubandusanalüütikud, et bloki võimalused on piiratud – kuigi paljud ettevõtjad ja mõned poliitikud nõuavad üha valjuhäälsemalt, et Repsolit tuleks vaenuliku välismaise valitsuse eest kaitsta.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglid investeeringuvaidlusi ei kata, nii et seda teed minna ei saa.
Rahvusvahelise Poliitökonoomia Euroopa Keskuse direktori Fredrik Erixoni hinnangul võivad teised võimalused, näiteks tariifide tõstmine Argentina kaupadele, anda tagasilöögi.
«Kui Euroopa üritab kätte maksta, siis kannatavad kõige rohkem ilmselt need, kes Euroopasse Argentina kaupa impordivad,» ütles Erixon. «Sa tulistad iseendale jalga.»
Euroopa Komisjon soovib oodata ära, mida Argentina Repsolile pakub, enne kui otsustab, kas tehinguga on rikutud kahe riigi vahelist kahepoolset investeerimislepet.
Üks ELi kaubandusametnik andis mõista, et kiirustada poleks hea. «Sellist liiki meetmeid on parem serveerida külmalt,» ütles ta.
Teoreetiliselt peaks EL olema igati võimeline kasutama oma 27 liikmesriigi ja maailma rikkaima tarbijaturu mõjujõudu, et Repsolit toetada.
2009. aastal jõustunud Lissaboni leppest lähtuvalt omandas Brüssel volitused teostada lisaks kaubanduspoliitikale ka bloki investeerimispoliitikate järelevalvet.
Praktikas on EL võim aga piiratud, kuna bloki liikmetel on välismaiste valitsustega sõlmitud üle tuhande kahepoolse lepingu, mis tuleb ELi lepingutega asendada – ja see protsess võib võtta aastaid.
Advokaatide ja diplomaatide sõnutsi tähendab see, et Repsol peab end kaitsma lähtuvalt Hispaania ja Argentina olemasolevast investeerimisleppest.
Juhul, kui Repsol ei peaks saama kohest ja õiglast kompensatsiooni, oleks järgmine loogiline samm arbitraažikohus.
Kuid isegi siis, kui Repsol lõpuks kohtus võidu kätte võitleks, ei tohi unustada, et Argentina ei ole paistnud silma välismaiste kreeditoride nõuete rahuldamise poolest.
Brüsseli büroo Hogan Lovellsi kaubandusadvokaat Lourdes Catrain ütles, et EL peaks kaaluma karme meetmeid nagu Argentina väljaviskamist oma üldisest eelisprogrammide süsteemist, millega pakutakse arengumaadele madalamaid tariife. Või isegi kaubandussuhete külmutamist nn Mercosuri kaubandusblokiga, kuhu kuulub ka Argentina.
«Kui EL jõuliselt ei reageeri, siis saadame me neile banaanivabariikidele väga nigela sõnumi,» ütles Catrain.
CopyrightThe Financial Times Limited 2012