Lauri: helgest tulevikust võib rääkida üksnes iroonilises võtmes
17. aprill 2012, 08:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi lähitulevik ei paista nii tumedates toonides kui eelmise aasta teises pooles, võib analüütik Maris Lauri sõnul helgest tulevikust rääkida üksnes iroonilises võtmes.
Tolleaegne ebakindlus pani kindlasti paljusid vaatama tulevikku läbi tumedate prillide ning prognoosidest valiti ikka need kõige kehvemad.
Kuna kõige süngemad ennustused ei täitunud, siis vähenes ka ebakindlus: inimesed on valmis pisut enam kulutama ning ettevõtted rohkem tootma ja investeerima. Võib arvata, et oma osa on ka sellel, et pidevad lood kohe saabuvast kataklüsmist on inimesi väsitanud – pidevalt ei jaksa ju ka karta.
Siiski ei saa rääkida, et probleemid oleksid lahendatud, need lihtsalt ei paista enam nii hullud kui eelmisel aastal. Oma osa on kindlasti ka valitsuste ja poliitikute tegevusel, mis on hakanud tasapisi tulemusi andma. Aastakümnega kuhjunud probleeme ei saa lahendada päevade või kuudega, selleks läheb palju aastaid. Pole olemas ideaalse elu- või majanduskorraldusega riiki, probleemidega tuleb tegeleda iga päev ning kui mingi võte töötab ühel ajal või ühes riigis, ei pruugi ta töötada samavõrd hästi teises.
Neis riikides, kus hetkeprobleemid on väiksemad, on ka kasvuvõimalused praegu paremad. Kuid see ei välista, et tulevikus võivad asjad sealgi halvasti minna ning praegused murelapsed osutuda eeskujuks. Minu arvates on pisut liiga pessimistlik oodata Eestis väga väikest majanduskasvu. Samas ei saa kasv ka väga tugev olla, sest üldiselt püütakse maailmas ja Eestiski praegu rohkem säästa ja võlgu tagasi maksta. Hinnatõusuhirm on samuti suhteliselt suur.
Ma arvan, et umbes kolmeprotsendiline majanduskasv selleks aastaks on Eestis kõige tõenäolisem, kui just midagi väga ebameeldivat ei juhtu. Asjad võivad ka paremini välja tulla, kuid sel juhul võib karta ka tugevamat hinna- ja palgatõusu. Sissetulekute kasv oleks küll tore, kuid oluline on, et sealjuures asjad tõsiselt paigast ära ei läheks ehk palgatõus palgaralliks ei kujuneks.