Rahanappus takistab korteriühistutel uudseid energiasäästuvõimalusi kasutada

Renoveerimine, energiasääst ja muidugi hoonete ventilatsioon pakuvad korteriühistute juhtidele suurt huvi. Intelivent OÜ juhi Toomas Kolgi ettekanne, nagu ka teised innovatsioonikonverentsil peetud ettekanded, läks täissaalile.

FOTO: Kristel Kossar

Korteriühistute huvi uudsete energiasäästuvõimaluste vastu on suur, ent rahanappus takistab renoveerimist ette võtmast, olgugi et riiklikke toetusi kortermajade renoveerimiseks on praegu rohkem kui kümme aastat tagasi, nenditi märtsikuus peetud korteriühistute esimesel innovatsioonikonverentsil.

«Enamik ühistuid eelistab küll tervikrenoveerimist, kuid algust tehakse pigem üksikute töödega – ebakindlus tuleviku suhtes ning aina kiirenevas tempos tõusvad hinnad on inimesed täiendavate rahaliste kohustuste suhtes murelikuks teinud,» rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. «Kindlasti tuleb mainida, et riigi rahaline tugi ehk KredExi toetus kortermajade renoveerimist plaanivatele ühistutele on hädavajalik.

On äärmiselt tervitatav, et tänu Eesti CO2 kvootide müügist saadud vahenditele eraldatakse KredExi kaudu korteriühistutele renoveerimistöödeks taas otsetoetusi, loodetavasti jätkab riik sel moel ühistute toetamist ning ühistud neid toetusi ka aktiivselt ära kasutavad,» sõnas Urmas Mardi.

Parima tulemuse energia säästmisel annab Mardi sõnul tervikrenoveerimine, mis on ka riikliku toetuse saamise tingimuseks. KredExi 35-protsendilise rekonstrueerimistoetuse saamiseks tuleb aga kasutada hoones innovaatilist ventilatsioonitehnikat, kus tarvitatud õhk soojendab sissetulevat puhast õhku.

Maja välimus oluline

«Korteriühistute esimene innovatsioonikonverents näitas, et ühistud on uudsetest võimalustest väga huvitatud, esitati palju küsimusi ning uuriti erinevate tehnikate kohta,» rääkis konverentsi eestvedaja, Eesti Korteriühistute Liidu projektijuht Anu Sarnet. «Küsisime osalejatelt päris palju tagasisidet, iseäranis selle kohta, mis puudutab innovaatiliste lahenduste kasutamist,» ütles Sarnet.

Enamik vastanuist (60%) leidis, et peamiseks takistuseks on raskused finantseerimisel. Järgnes arvamus, et liikmete hoiakud ei soosi uusi lahendusi (21%) ning liikmete vähesed teadmised ei võimalda uusi lahendusi kasutada (12%).

Huvipakkuv on seegi, et kui probleemid finantseerimisega oli ennustatavaks vastuseks, siis üllatuse valmistas see, et hoiakuid peetakse suuremaks takistuseks kui teadmisi – ühistute juhid on seega märganud, et osa elanikest, kes on küll teavitatud ja teadlikud võimalustest, on siiski oma hoiakute tõttu nende vastu, kommenteeris Sarnet huvitavat tendentsi.

Tagasisidest selgus Sarneti sõnul ka, et valdavalt on ühistute jaoks võrdselt olulised nii energiasääst kui ka see, et renoveeritud maja näeks hea välja ning oleks tõesti kohaks, mida saab koduks nimetada. «See on hea, sest renoveerimist alustades peaks ühistu mõtlema ikkagi tervikpildile, nii energiasäästu meetmete rakendamisele kui ka võimalikule uuele välisilme lahendusele,» rääkis Sarnet.

Uusimate energiasäästuvõimaluste tutvustamisega plaanib liit kindlasti jätkata. «Korteriühistute esimene innovatsioonikonverents oli palju laiema tähendusega – konverentsil osales lisaks korteriühistute juhtidele paljude ettevõtete esindajaid, arhitekte ja lihtsalt kaasamõtlejaid,» nentis Sarnet.

Konverents tõi korteriühistutega kokku mitmeid teisi osapooli, kes võib-olla polnud seni osanud end ühistutega kuidagi seostadagi. «Tundub, et innovatsioon ja innovaatiline mõtteviis elukeskkonna arendamises üldse on need märksõnad, mis toovad ühistud ja valdkonna asjatundjad kokku ning kõigil on siin reaalne huvi kaasa rääkida,» lisas Sarnet.

Euroopas eeskujuks

Eestis rakendatud säästvad ja innovaatilised ehituslahendused ning energiasäästlikuks renoveeritud kortermajad on kogu Euroopas eeskujuks, nentis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Tunnustust on saadud nii Euroopa Komisjonilt kui ka Euroopa elamumajanduse katusorganisatsioonilt CECODHAS – Housing Europe’ilt.

«Hiljutisel Kopenhaagenis peetud Euroopa regioonide ja linnade tippkohtumisel külastas Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso näiteks Rakvere Targa Maja väljapanekut,» rääkis Jaadla.

Vestluses linnapeaga tunnustas Euroopa Komisjoni president Rakvere arenguid. «Ta tundis huvi Rakvere Targa Maja projekti vastu ning tõstis esile Rakvere soovi rajada linn tarkadele ja innovaatilistele lahendustele.»

Rakvere oli toimumispaigaks ka praeguseks lõppenud Euroopa Liidu Urb.Energy nimelisele riikideülesele koostööprojektile, kus osales viisteist partnerit kuuest riigist ning mille eesmärgiks oli edendada energiasäästlikku renoveerimist Euroopa Liidus kombineerituna linnapiirkondade ühtse arenguga.

Linnavalitsus koostöös korteriühistutega soovib seal välja arendada Seminari tänava piirkonna ning projekti tulemusena peaks Seminari tänavast kujunema roheline lineaarpark, mida ääristavad energiasäästlikult renoveeritud ning ühtse arhitektuurse välisilmega korteriühistud.

Eestist olid projekti tegevustesse kaasatud Rakvere linnavalitsus, KredEx, Balti Korteriühistute Liit ja Eesti Korteriühistute Liit.

Tagasi üles