Keskmine palk on kolme aastaga tõusnud 1,4 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine brutokuupalk hakkas aastases võrdluses kasvama 2010. aasta teises kvartalis. Mullu oli aga keskmise kuupalga nominaalväärtus ainult 1,4 protsenti kõrgem kui 2008. aastal.
Keskmise brutokuupalga aastakasv pöördus positiivseks 2010. aasta teises kvartalis, olles 2009. aastal kahanenud nominaalses arvestuses 5 protsenti, selgub Eesti Panga tööturuülevaatest.
2011. aastal kiirenes keskmise palga kasv kokkuvõttes 5,4 protsendini ja ulatus teisel poolaastal koguni 6,4 protsendini.
Samas oli keskmise brutokuupalga tase 2011. aastal 2008. aasta näitajast vaid 1,4 protsenti kõrgem. Reaalpalk hakkas aasta arvestuses kasvama alles 2011. aasta teises pooles, peamiselt seetõttu, et enne sõi toidu ja energia hindade tõus palgakasvu lihtsalt ära.
Tegevusaladest oli palgakasv kiire mäetööstuses (10,7 protsenti), olles 2008. aasta palgatasemest koguni 12 protsenti kõrgem, aga ka hulgi- ja jaekaubanduses (10,4 protsenti), kus oli tegu pigem langusest taastumisega.
Töötlevas tööstuses kasvas keskmine palk 5,6 protsenti ning kuigi tööstustoodangu kasv aeglustus aasta teises pooles märkimisväärselt, ei jõudnud see veel olulisel määral palgakasvus kajastuda.
Keskmise palga kasv avalikus halduses ja hariduses oli alla tegevusalade keskmise; näiteks tervishoius kasvas keskmine palk 5,4 protsenti.
Enam ei saa aga väita, et palgad kasvasid kõige kiiremini Harjumaal, nagu see buumi ajal oli. Näiteks Raplamaal ja Valgamaal ulatus 2011. aasta keskmise palga kasv ko¬guni vastavalt 10,9 ja 9,8 protsendini.