UniCrediti Eesti juht: inflatsiooni ohjeldamisest ei saa rääkida, Eesti ettevõtja peab sellega kohanema

, UniCredit Banki Eesti juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Itaalia suurima panga UniCredit logo panga peakontoris Milanos.
Itaalia suurima panga UniCredit logo panga peakontoris Milanos. Foto: SCANPIX

Eesti on välismõjudele niivõrd avatud, et inflatsiooni ohjeldamisest siseturul rääkida ei saa ning siinne ettevõtja peab muutuvate oludega lihtsalt kohanema, kinnitab UniCredit Banki Eesti filiaali juht Taavi Laur.

Konjunktuuri puudutavad uudised on viimasel ajal heitlikud kui aprillikuine ilm. Hoiatused, et 2012. aastal tuleks valmistuda hoogsaks inflatsiooniks, vahelduvad prognoosidega, mis ennustavad aasta teises pooles inflatsiooni langust.

Eesti on välismõjudele niivõrd avatud, et inflatsiooni ohjeldamisest siseturul ei ole võimalik rääkida. Seega polegi oluline, kellel inflatsiooni ennustamise õnnemängus lõpuks õigus on. Hoopis olulisem on meeles pidada, et Eesti ettevõtja kohuseks on muutuvate oludega kohaneda.

Täna on üks peamisi tegureid ennustatavas inflatsioonis energia ja kütuste hinnatõus. Üheks viisiks sisendite hinnatõusuga toime tulla on loomulikult tarbijate jaoks hinda tõsta. Samamoodi on võimalik kasutada ostu-müügilepingute sõlmimisel indekseid, mis seavad lepingu tingimused sõltuvusse kas siis energiahindadest või inflatsioonist.

Ent mitte kõik olukorrad ei võimalda hinnatõusu tarbijatele-partneritele üle kanda. Kui tarbijahinnaindeks järsult kasvab, on parimas positsioonis siiski ettevõtted, kes suudavad oma toodet pakkuda parema hinnaga. Olukorras, kus peamiseks mõjuriks on energia hinnatõus, võib paremat hinda pakkuda energiasäästlikuma tootmise kaudu – või luua sootuks uue toote, mis vastab uue situatsiooni nõudmistele.

Inspireerivaid näiteid tootearenduse vallast on võimalik leida «püramiidi põhjast» ehk arenevatelt turgudelt, mille jaoks toodete-teenuste loomise protsess erineb arenenud turgude omast märgatavalt. Nn kuluinnovatsiooni puhul, mille eesmärk on pakkuda tooteid üliodavalt, algab tootearendus tarbijale vastuvõetava hinna ja tootjale sobiva marginaali paikapanekust. Lahutustehte järel selguvad kulud, mille piiridesse on tootmine tarvis mahutada.

Kokkuvõtteks – kohalik ettevõtja ei peaks täna pöörama niivõrd tähelepanu inflatsiooniga seotud ettekuulutustele, kuivõrd veenduma oma äri kohanemisvõimes. Piltlikult öeldes tähendab see, et Eesti oludes võib küll kuulata ilmateadet, ent valmis peab olema nii lumesajuks kui päikesepaisteks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles