Reisijate elu muutub peagi lihtsamaks

Tudengid Epp Kivila ja Jaanika Mäemets leidsid, et uus infosüsteem muudaks reisimise märksa lihtsamaks, kui tahta sõita sinna, kuhu otseühendust pole.

FOTO: Liis Treimann

Kes soovib sõita Haapsalust Assamalla kaudu Peipsi äärde, ei pea varsti selleks enam ise sobivaid bussiliine otsima ja aegu sobitama – uus infosüsteem teeb seda teie eest.




Kui paar aastat tagasi tunnistasid Eesti riigiasutused, et välismaal tuntud süsteem – ühe piletiga riigi ühest otsast vahepeatusi tehes teise – jääb Eestis rahapuudusel ja ettevõtjate tõrksuse tõttu veel mõneks ajaks unistuseks, siis nüüdsel majanduslanguse ajal saab see teoks.

Uus reisiplaneerimise süsteem tähendab seda, et reisilemineja vaevaks jääb sisestada oma asukoht ning sihtpunkt, kuhu soovitakse jõuda. Seepeale pakub süsteem välja täpse sõidugraafiku, milliste bussiliinidega ja millisel ajal kõige paremini kohale jõuda.

«Lisaks saab kasutaja vaadata kaardil olemasolevaid liine, nende peatusi ning sõidugraafikuid peatuste lõikes,» teatas autoregistrikeskuse (ARK) pressiesindaja Timo Vijar. Tulevikus peaks saama teekonna läbida üheainsa piletiga ning infot busside liikumise kohta ka reaalajas.

Eelmise nädala lõpus Tallinna bussijaamas Pärnu bussi väljumist oodanud tudengid Epp Kivila ja Jaanika Mäemets leidsid, et uus süsteem muudaks reisimise märksa lihtsamaks – kui tahta sõita sinna, kuhu otseühendust pole.

«Ma vaatan isegi Tallinnas ühest linna otsast teise sõites enne järele, et milliste bussidega sõita ja mis aegadel need väljuvad,» lausus Mäemets. Neiud tunnistasid, et Eesti piires sõites on selline asi märksa vajalikum.

Ka tihti Tallinna ja Põlva vahet sõitev Karin Palo tõdes, et uus süsteem kuluks marjaks, sest praegu jääb mõni buss vahele ja siis ei pääse soovitud ajal edasi. Infosüsteem annaks vajalikku teavet ja pakuks välja teisi võimalusi sihtpunkti jõudmiseks.

ARKi väitel alustatakse süsteemi katsetamist juba kevadel. «Kuna eesmärgiks on pakkuda toimivat süsteemi, siis sõltub kuupäev paljuski testimise tulemustest,» viitas Vijar.
Arendustöös püüab ARK arvestada maakondade ühistranspordispetsialistide ettepanekuid, plaanidega hoitakse kursis ka autoettevõtete liitu ning bussifirmasid.

«Süsteemi plussiks on see, et kasutaja ei pea ise sobitama erinevate liinide ja ühistranspordiliikide sõiduplaane, vaid reisiplaneerija pakub välja optimaalse variandi,» rääkis Vijar.

Kuidas piletimüük käima hakkab ja millised on maksmise võimalused, on praegu Vijari sõnul veel täpsustamisel. «Lubaduste andmine ei ole esialgu võimalik, kuna see eeldab konkreetseid kokkuleppeid vedajatega,» rõhutas Vijar.

Autoettevõtete liidu sõitjateveo spetsialist Ivo Volt ütles, et ühtset ja usaldusväärset sõiduplaanide infot on Eestis väga vaja. «Praegu sellist ei ole, kus oleks kõikide bussiliinide info, rääkimata rongide ja praamide omast. Igaüht tuleb otsida eri kohast,» nentis ta.

Kuid Vijari sõnul saab määravaks see, kas riik suudab tagada uue süsteemi toimimise ja kas kõik sõiduplaanide muudatused sinna ka sisestatakse.

«Ühtne pilet on kaugem tulevik, aga eelduseks on sõiduplaanide info olemasolu,» nentis ta. «Mis müüki saab korraldada, kui algandmed valed?»

Skeptiliseks teeb bussifirmasid ka projekti teostamiseks ettenähtud rahasumma, mis ulatub 25 miljoni krooni kanti. Nii tunnistas Sebe juht Hugo Osula, et kuigi reisiplaneerimissüsteem on oluline, leidub majanduslanguse ajal hoopis valusamaid teemasid. Paljudes Eesti nurkades pingutatakse, et busse üldse liinil hoida.

«Ühiskonnas oleks vaja alustada diskussiooni ühistranspordi jätkusuutlikkuse teemal,» nentis Osula. Tema sõnul on halb see, et uus süsteem unustab ääremaade vanurid, kel pole arvutist aimugi. Samuti pole paljudes paikades võimalust minna sooja bussijaama ja küsida infot piletimüüja käest. «Paljudes Eesti väikelinnades pole bussijaamugi,» tõdes Osila.

Arvamus

Priit Vene, majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja:

Tegemist on väga olulise verstapostiga ühistranspordi arengus. Nii ulatuslikku süsteemi, kuhu on kaasatud väga palju erinevaid osapooli, kellel on täita väga tähtis roll süsteemi terviklikuks toimimiseks, ei ole ühistranspordi valdkonnas varem olnud.

Eestis praegu kasutusel olevad reisiplaneerijad või muud sarnased süsteemid on tavaliselt olnud ühe piirkonna või transpordiliigi kesksed. Üleriigilise reisiplaneerija puhul on aga eesmärk luua inimestele võimalus planeerida oma sõite ühistranspordiga nii eri transpordiliikide (buss, rong, laev, lennuk) kui ka piirkondade (vald, linn, maakond) lõikes.

Loodav reisiplaneerija võimaldab reisijal saada informatsiooni reisi ajakulu, pikkuse, kasutatavate transpordiliikide, ümberistumisvõimaluste jms kohta ning võimaldab seda kõike kohe ka kaardil vaadata.
 

Tagasi üles