Kolonel Muammer Gaddafi usaldusmees Bashir Saleh Bashir sõelus aastaid Aafrika ja ülejäänud maailma lukshotellide ja presidendipaleede vahet, pildudes investeeringuisse miljardeid dollareid ning vahendades Liibüa, Aafrika ja Prantsusmaa asjaajamisi.
Liibüa «7 miljardi dollari mees» jäljetult kadunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peatselt pärast Gaddafi režiimi kokkuvarisemist kadus Bashir kui tina tuhka, koos kõigi oma saladustega.
Mõnede meelest redutab endine Liibüa Aafrika portfelli haldur Mustal Mandril. Teised kinnitavad, et ta on peidus Pariisis, mõjuvõimsade liitlaste tiiva all.
Liibüa ametnike sõnutsi tuleks mees kindlasti üles leida – jõudmaks jälile 7 miljardile puuduvale dollarile, mis on varjul salapärastel kontodel ja hämarates investeeringutes.
Kõrgete Liibüa ametnike sõnutsi võiks Bashir tuua selgust ka Tripoli endise režiimi ja Prantsuse poliitilise aparaadi suhetesse.
«Mul ei ole veeranditki selle tegelase informatsioonist. Ta on ainuke inimene Liibüas, kes teab kõike Liibüa investeeringutest Aafrikas,» ütles Liibüa pankur Abdel-Hamid el-Jadi, kes üritab koostöös valitsusametnikega jõuda jälile Gaddafi ajal tuulde loobitud varadele. «Meil on väga vaja ta üles leida.»
Muuhulgas oli 66-aastane Bashir ka LAP, Liibüa naftarikkusi Sahara-tagusesse Aafrikasse investeerinud riikliku varafondi juht. Insaiderite andmetel tegutses ta sisuliselt ilma järelevalveta, kuigi oli ametlikult Liibüa investeerimisvalitsuse (LIA) egiidi all.
Bashir kulutas Liibüa naftaraha lähtudes üksnes Gaddafi pere korraldustest, ostes üles hotelle, maavarasid ja ettevõtete aktsiaid. Mõnede Liibüa ametnike ja finantsekspertide hinnangul sai temast lõpuks üks suuremaid eraldiseisvaid investoreid Aafrikas.
Lääne diplomaatide sõnutsi oli fondil investeeringuid ka läbipaistmatumates riikides nagu Valgevenes ja Ukrainas.
Kui LIA raamatupidamisel hoidsid pilku peal ka audiitorid, siis Aafrika portfell oli suur must auk. LIA ametnike sõnutsi puuduvad neil andmed portfelli investeeringute jaotuse ja summade kohta.
«LIA ei omanud mingisugust kontrolli nende investeeringute üle,» ütles üks kõrge ametnik. «Mitte keegi ei saanud minna nende käest küsima, mida nad tegid ja kuhu nad raha paigutasid.»
Liibüa ametnike sõnutsi oleks ülitähtis varadele kiiremas korras jälile saada, sest mõned Aafrika riigid on hakanud tühistama Gaddafi režiimiga sõlmitud lepinguid.
Näiteks süüdistavad Liibüa ametnikud Sambiat Liibüa osaluse omantamises mobiilioperaatoris Zamtel, viidates ebatäpsustele hankeprotsessis.
«Sellised riigid nagu Sambia üritavad olukorda ära kasutada. See on Liibüa raha, mitte Gaddafi raha. See on Liibüa rahva raha,» ütles Liibüa välisminister Ashour bin Khayyal.
Kus täpselt Bashir asuda võiks, ei oska keegi kindla peale öelda. Reuters kandis märtsis ette, et detsembris väljastati talle Nigeri pass. Üks Prantsuse ärimees, kes teda üle 10 aasta on tundnud, kinnitab, et ta asub Pariisis mõjuvõimsate äritegelaste kaitse all, kellega ta varem asju ajas.
Prantsuse välisminister Alain Juppé vastas Financial Timesi küsimusele nii: «Võimalik, et ta on Prantsusmaal, aga ma ei saa seda kinnitada. Mida ma aga võin kinnitada, on see, et Quai d’Orsay [välisministeeriumi] ja tema vahel mingeid suhteid ei ole.»
Kaheksa kuud väldanud Liibüa sõja päevil võis Bashiri ühe Lääne diplomaadi sõnutsi kohata Tuneesia kuurortlinnas Djerbas, S-klassi Mercedeses ja ümbritsetuna nahkjakkides ihukaitsjatest. Mitmed diplomaadid ütlesid Financial Timesile, et arvatavasti üritas ta seal relvi osta ja režiimile palgasõdureid värvata.
Paar nädalat pärast režiimi kokkuvarisemist teatas Liibüa ametlik meedia, et Bashir peeti Gaddafi-vastaste salkade poolt mägilinnas Zintanis kinni, kuid kadus seejärel taas.
Jadi sõnutsi toimetati Bashir vargsi Prantsusmaale – osalt ka seetõttu, et tal võis olla informatsiooni president Nicolas Sarkozy ja Gaddafi režiimi suhete kohta, mille ümber ringleb palju teooriaid.
Sarkozy on visalt kummutanud hiljuti Prantsuse meedias taas üleskerkinud väiteid, nagu oleks ta saanud Gaddafilt raha 2007 aasta valimiskampaania tarvis.
Liibüa võimud on ajanud agressiivselt taga endisi režiimi juhtfiguure nagu luureülemat Abdullah Senussit (kes on Mauritaanias) ja teisi, kes elavad Egiptuses. Kuid nad tunnistavad, et Bashiri otsingutes sellist järjepidevust ei ole.
Seetõttu on Liibüas hakatud kahtlustama, et asja hoitakse Liibüa vahevalitsuse ametnike poolt kaane all, kuni Prantsuse valimised ühele poole saavad (22. aprillil).
Prantsusmaa mängis juhirolli NATO pommirünnakutes, aidates mässulistel Gaddafi režiimi kukutada.
«Ma arvan, et prantslased aitavad teda,» ütles Liibüa rahvusliku üleminekunõukogu liige Diab. «Prantsusmaa kaitseb teda. Mees, kes on väärt 7 miljardit dollarit, võib endale kõvasti kaitset osta.»
Liibüa ametnikud kurdavad ühtlasi, et on lookas nõudmiste all püüda kinni kõik need erinevad isikud, kes Liibüast raha ja saladustega jalga lasid. «Väljaandmine sõltub rohkem meist kui neist,» tunnistas Bin Khayyal.
Copyright The Financial Times Limited 1012