Tõnis Oja: kui kaua kütusehinnad veel kerkivad?

Tõnis Oja Foto: Liis Treimann

Uus aasta üllatas meie tarbijaid ebameeldivalt. Ehkki nafta maailmaturu hinnarekordini, 147,5 dollarit barrel, jääb veel ruumi piisavalt, kerkisid mootorikütuste jaehinnad tanklates üha uutele ja uutele rekordkõrgustele, kirjutab Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja ajakirja Inseneeria värskes numbris.

Põhjuseid, miks kütuste jaehinnad uutele rekordtasemetele tõusid, on päris mitu. Kõige olulisemaks neist on Iraani konflikt ja pinged Lähis-Idas. Mõningate hinnangute kohaselt ulatub nn Iraani preemia kuni 30 dollarini barrel. See tähendab, et kui ühel päeval suudetakse Iraani konflikt likvideerida, ning investorid peavad Lähis-Ida piirkonda stabiilseks, võib oodata musta kulla hinnalangust viiendiku kuni veerandi võrra.

Üheks suureks riskiks naftatarnete katkestusele on Hormuzi väina sulgemine, mida Iraan on ähvardanud teha. Väina läbib 17 miljonit barrelit naftat ööpäevas, mis on 56 protsenti Naftat Eksportivate Riikide (OPEC) ja 19 protsenti maailma naftatoodangust.

Norra suurima investeerimispanga First Securities peastrateeg Peter Hermanrud ütles veebruari lõpus Swedbanki klientidele peetud ettekandes, et Hormuzi väina sulgemine tooks endaga kaasa täieliku paanika.
«Nafta hinna tõus 180 dollarini tähendaks 1979. aasta sarnast šokki,» lisas ta.

Kuna nafta ja naftasaadustega kaubeldakse peamiselt, et mitte öelda – ainult, dollarites, sõltub autokütuse hind paljuski ka dollari kursist euro suhtes. Sel päeval, kui me kõik Vabariigi aastapäeva tähistasime, kerkis nafta hind eurodes mõõdetuna kõigi aegade kõrgeimale tasemele.
Pingete järeleandmine Euroopa võlakriisirindel tõi endaga kaasa optimismi, et maailma majanduslangus või -kriis suudetakse ära hoida. Majanduskasv toob endaga kaasa naftasaaduste tarbimise suurenemise ja surve ka hinnatõusule.

Ehkki vahel võib tunduda, et kütuste või muu toorme hinnad võivad jäädagi tõusma, pole see kindlasti nii. Mingist hetkest hakkab nafta liiga kõrge hind tarbimise kasvu pärssima, sest tarbijad hakkavad otsima alternatiive ning võimalusi tarbimise vähendamiseks.
Ma pole veel selliseid analüüse kohanud, aga kas või positsioneerimisseadmete plahvatuslik kasv viimastel aastatel on muutnud sõidukite liikumise sihipärasemaks ning seeläbi säästnud märkimisväärselt ka kütust.

Teisalt soodustab hinnatõus investeeringute kasvu ning selle tulemusena hakkab pikapeale kasvama ka nafta pakkumise pool. Nafta madala hinna tõttu eelmise sajandi 80. ja 90. aastatel vähendasid naftakompaniid märkimisväärselt investeeringuid. Peale selle vähendati ülikoolides naftageoloogide ja -spetsialistide erialade mahtu.
See pärssis tugevasti uute naftaleiukohtade avastamist ning varude suurendamist. Pärast seda, kui nafta hind hakkas selle sajandi alguses kiiresti tõusma, hakkasid taastuma ka investeeringud. Kuna investeeringute tasuvus selles majandusharus on üsna pikk, siis tulemusi on hakanud see andma alles nüüd.

Täna oleme lõpuks jõudnud olukorrani, kus naftavarud kasvavad tootmisest kiiremini, mis peaks pikas perspektiivis pidurdama ka hinnatõusu.

Peter Hermanrudi peamine sõnum oli rahustav – sel aastal jääb Brenti nafta hind stabiilseks ning võib järgmisel aastal langeda kuni 110 dollarini barrel. Kui see on nii, siis naftašokki pole meil karta vaja.
Naftašoki ärahoidmiseks valmistub USA president Barack Obama kasutusele võtma ka strateegilisi varusid. Tema jaoks on nafta hinna kontrolli all hoidmine, eriti sügiseste presidendivalimistega seoses, väga oluline.