Norra ärinaised: tihti teenivad mehed juhtkondades palju rohkem, kui nad väärt on
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märtsi lõpus käis Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioonil külas Follo ärinaiste ühendus Norrast. Ühenduse presidendi Sølvi May Lie kinnitusel kuluks suurem naiste hulk ettevõtete juhtkondades marjaks ära, eeldusel et naised jäävad naisteks ja toovad endaga kaasa teistsuguseid väärtusi. E24 vahetasid mõtteid veel kaks Norra ärinaist, kellest üks on pärit Eestist ja teine Rootsist.
Miks otsustasite tulle reisile just Eestisse?
Anna Halvorsen : Otsustasime seekord motivatsiooniseminari asemel minna reisile. Kuna mina olen Eestist pärit, oli see loomulik valik. Leidsin internetist Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni ja võtsin nendega ühendust. Nad kinnitasid, et ka neil oleks meiega kohtumise üle hea meel.
Kui keeruline on Norras ettevõtjaks hakata?
Annette C.Salvesen: Ettevõtte saab registreerida internetis ja see on väga lihtne. Ellu jääda on aga märksa raskem. Sa pead jälgima hulka seadusi, vaatama, et maksud oleksid õigel ajal makstud, kogu paberitöö võib olla väga keeruline.
Miks Teie otsustasite ettevõtjaks hakata?
Annette C. Salvesen: Olen alati olnud väga sõltumatu ja tulen perest, kellele on alati olnud oma äri. Pärast kirevat karjääri, kuhu kuulusid reisikorraldaja, mööblipolsterdaja, giidi, poemüüja, ja kahe poja ema ametid, otsustasin 2000. aastal Oslos oma disainipoe avada. See on minu jaoks olnud asjade loomulik käik. Olen pärit Rootsist ja minu disainipoed müüvad Rootsi kaupa.
Sølvi May Lie: Hakkasin ettevõtjaks juhuslikult, alustasin oma karjääri õpetajana, töötasin koolis 10 aastat, pärast seda tahtsin teha aga midagi muud. Olen erinevates firmades töötanud personali alal, kuna ma sain aru, et tahan väga töötada inimestega.
80. aastate lõpus töötasin ühe ehitusfirma personaliosakonnas, kuid siis hakkas Norra ehituse käsi halvasti käima ja ma jäin oma tööst ilma. Olin järsku omapead.
Olin vahepeal omandanud ka uue hariduse organisatsiooni ja isiksuse arengu teemadel. Sain oma endiselt ülemuselt mõned organisatsiooninõustamisega seotud tööotsad ja avastasin, et mulle väga meeldib ise enda peremees olla. Töötasin mõned aastad nõustajana ning 1995. aastal lõin oma juhtimiskonsultatsioonifirma.
Anna Halvorsen: Töötasin raamatupidamisfirmas, siis mõne aasta eest tuli minu juurde mu abikaasa sõber Eestist, kes käias Norras tööl. Ta pidi täitma tuludeklaratsiooni, aga kuna see kõik oli norra keeles, ei saanud ta sellest midagi aru. Kuna tegelesin nii kui nii raamatupidamisega palus ta minu abi. Järgmisel aastal oli huvilisi juba 12.
Arvasin, et turul peaks taolise teenuse järele olema vajadus ning otsustasin oma ettevõtte luua, praeguseks on mul sadu kliente üle maailma, keda maksudega aitan
Kas eestlasi on Norras palju?
Anna Halvorsen: Eesti kliente on mul tõesti palju, tihti tullakse Norrasse ainult tööle ja pered jäävad Eestisse. Paljud tulevad Norrasse ainult mõneks kuuks ja lähevad päras jälle koju.
Minu nõbu töötab hotelli restoranis peakokana. Enamasti töötavad eestlased aga ehitusel, see on praegu kõige kiiremini kasvav sektor ja Norras ei jätku töökäsi.
Kuidas Norras praegu tööpuudusega lood on?
Anna Halvorsen: Töötus on Norras väga madal, see võiks olla isegi madalam, aga paljud probleemid johtuvad ka suurtest sotisaaltoetustest. Kui sa oled töötu, siis sa saad piisavalt raha, et oma eluga toime tulla ning seepärast ei otsigi paljud tööd.
Annette C. Salvesen: Samas nende inimeste jaoks, kes tulevad Norrasse Hispaaniast, Portugalist, et sealse kõrge tööpuuduse eest pääseda, on töö otsimine väga keeruline. Kui sa keelt ei räägi ja sul on raha ainult kaheks nädalaks, siis on tegemist ilmselt liigse optimismiga.
Kui keeruline on Norra ühiskonda sisse sulanduda?
Anna Halvorsen: Abiellusin norrakaga 10 aastat tagasi ja esimesed pool aastat oli tõesti keeruline. Ma oskasin enne rootsi keelt, aga norra keelest ma ikka väga täpselt aru ei saanud.
Elame linnas, mis on 50 kilomeetri kaugusel pealinnast, inimesed käivad aga enamasti Oslos tööl ja veedavad õhtud pigem kodus pereringis. Ma ei ole seal koolis käinud ja mul ei olnud omi tuttavaid.
Hiljem sain tööd ja sündis laps ja siis läks asi juba lihtsamalt. Noortele lapsevanematele on korraldatud klubid ja seal saab inimestega jutupeale. Olen lõpetanud Tartu Ülikooli majanduse erialal ning leidsin Norras töö raamatupidamisfirmas ja sealt tulid ka kolleegid. Kui sa inimesi juba tunned, siis on lihtsam, aga alguses tunduvad norrakad võib-olla veidi reserveeritud.
Anna mainis, et töötus võiks olla madalam, kuid paljud ei otsigi endale tööd, kuna toetused on väga suured. Kas see tähendab ka, et maksud on Teie hinnangul liiga kõrged?
Sølvi May Lie: Probleem ei ole selles, et maksud on kõrged. Saame selle eest ka palju tagasi,
Kui minu maksuraha kulub tervishoiule, koolisüsteemile, siis ei ole mul maksude maksmise vastu mitte midagi.
Teinekord kasutatakse aga maksuraha valesti. Norras on väga suur bürokraatia ja see kasvab ja kasvab üha ning sellele kulub ka väga palju raha. See süsteem ei loo midagi kasulikku, inimesed kes seal töötavad ainult kontrollivad ja liigutavad pabereid ja selle eest ma maksta ei taha.
Kas riigi ja ettevõtete juhtimine oleks ladusam, kui ettevõtete eesotsas oleks rohkem naisi? Kuidas suhtute sookvootidesse?
Sølvi May Lie: Ma ei ole kvootide suhtes kindel, see ei ole kindlasti ideaal, kuigi see võiks tuua rohkem naisi ettevõtete juhtkondadesse. Kõige parem oleks see, kui naiste valimine ettevõtete juhatusse oleks loomulik, eeldusel, et ta on kõige parem kandidaat.
Anna Halvorsen: Võib-olla oleksid sookvoodid head mõneks sajaks, kuna aitaksid mõtlemist muuta.
Sølvi May Lie: Tihti teenivad mehed juhtkondades palju rohkem, kui nad väärt on. Võib-olla oleksid naised nendes positsioonides tasakaalukamad.
Näiteks Norra piimatööstus on monopol, mille juht teenib 900 000 Norra krooni aastas.
Ta esindab suurt hulka farmereid, kes toodavad piimasaadusi. Kõik need farmerid saavad aga toetust valitsuselt, kuna muidu oleksid nende tooted tavatarbijate jaoks liiga kallid.
Valitsuse toetus on mõeldus selleks, et tootjad saaksid oma töö eest õiglast palka ja inimesed saaksid endale piima ja juustu lubada. Kui sellistel tingimustel saab nõukogu esimees aga aastas 900 000 tuhar krooni palka, on see ebanormaalne.
Arvan, et kui ettevõtete juhtkondades oleks rohkem naisi, muutuks asi paremaks. Kindlasti on aga ka naisi, kes on lihtsalt seelikus mehed ja kes käituksid täpsel samamoodi. Seepärast on oluline naistele meenutada, et nad peaksid olema meestest erinevad ja tooma endaga kaasa teistsuguseid väärtusi.
Naisi võiks ettevõtete eesotsas olla rohkem, kui nad seal midagi muudaksid. Muidu pole ju suurt vahet, kas firmasid juhivad mehed või naised.
Lisaks eelarvamustele tuleb ju naistel paratamatult karjääri auk, kui nad peavad laste eest hoolitsema.
Sølvi May Lie: Norras on praegu vanemapuhkus lahendatud nii, et ema võtab lapsega kodus olemiseks 9 kuud ja isa 3 kuud. Taluperes oli ka isa kogu aeg laste jaoks olemas, pärast tööstusrevolutsiooni aga läksid isad kodust välja tööle ja ainukeseks lastekasvatajaks jäi ema.
Seaduse eesmärk on tuua isad laste juurde tagasi. Kui neil on võimalus veeta kolm kuud väikese lapsega saavad nad aru, kui väärtuslik see aeg on.
Aga kas mehed tahavad taolise puhkuse välja võtta? Ka Eestis on mõlemal vanemal õigus vanemapuhkusele, aga enamasti võtavad selle välja ikka emad.
Anna Halvorsen: Mehed peavad selle puhkuse välja võtma, muidu jäävad emad sellest kolmest kuust lihtsalt ilma.
Kui tegemist on üksikvanemaga, siis muidugi jääb talle õigus terve aasta lapsega kodus olla, aga kui mõlemad vanemad on olemas, peab osa vanemapuhkusest välja võtma isa.
Sølvi May Lie: Ka varem oli meestel võimalus võtta isapuhkust, aga seda kasutas ainult väga väike osa. Selle pärast tehti seadus ringi.