Kõrge Kreeka rahandusministeeriumi ametnik pöördus võlakirjavahetusest keeldunud investorite poole tungiva palvega aktsepteerida 75-protsendilist pügamist, et riik võiks saavutada vähemalt 99-protsendilise osaluse võla restruktureerimises.
Kreeka manitseb isepäiseid investoreid hoopi vastu võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mingit paremat pakkumist ees ootamas ei ole,» ütles ametnik eile.
Tema sõnutsi on pakkumisest keeldujate käes ligikaudu 6,4 miljardi väärtuses välismaiste seaduste järgi väljastatud Kreeka võlakirju, mida kokku on 16,9 miljardi euro jagu.
Kreeka on pikendanud mainitud investorite «juukselõikusega» liitumise tähtaega 18. aprillini.
Kreekas leidis märtsis aset ajaloo suurim riigivõla restruktureerimine, nüüd üritab valitsus korraldada ümber oma ülejäänud võlga.
Valitsus kinnitab, et neil ei ole raha maksmaks täit hinda rahvusvahelise seaduse alusel väljastatud riigivõlakirjade hoidjatele – pärast seda, kui nad sundisid Kreeka seaduste järgi väljastatud võlakirjade (197 miljardit eurot) hoidjatele peale ligikaudu 70 protsendilised kaotused.
Rahvusvaheliste võlakirjahoidjate küsimuse venimine on mõned investorid murelikuks muutnud. Nad hoiatavad, et kui erasektori «kaasamise» teise etapiga tuleb komplikatsioone, võib see rikkuda meeleolu kogu euroalas.
RBSi vanemstrateeg Harvinder Sian ütles: «See on järjekordne asi, mille pärast euroala riigivõlakirjade hoidjad peaksid muretsema, eriti kuna siit võib kujuneda pretsedent teiste maksekatkestuste jaoks.»
On ka neid, kelle meelest suurt tagasilööki ei tule, kuna küsimus puudutab väikest hulka investoreid.
Üks Londonis baseeruv suurinvestor ütles: «Me arvasime, et Kreeka lugu on ühel pool, aga tuleb välja, et ei ole. Kuid ma ei usu, et turg liialt muretseks, kuna tegemist on väikeste summadega ning PSI [erasektori kaasamise] diili tervikuna see ei mõjuta.»
Ateenas töötavad analüütikud hoiatasid, et tähtaja pikendamine tulemust eriti ei paranda. «Me ei peaks ootama dramaatilist osalejate arvu kasvu... vast miljard eurot tuleb veel juurde,» ütles üks analüütik.
Teised strateegid lisasid, et valitsusel pole nagunii raha pakkumisest keeldujatele kogu summa maksmiseks – isegi mitte pärast teise abipaketi esimese 5,5 miljardi eurose sissemakse saabumist.
«Kreeka peaks taotlema Euroopa Liidult ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt ekstra raha, et pakkumisest keeldujaile kõik ära maksta... Aga seda tõenäoliselt ei tule,» ütles üks Ateenas baseeruv strateeg.
Copyright The Financial Times Limited 1012