Maagaasi maksumus Eestis trügib naftahinna tõusu mõjul kõrgustesse

Nafta ja gaasi hind liigub USA börsil eri suunas

FOTO: graafika: Silver Alt

Samal ajal kui Põhja-Ameerikas on maagaasi hind langenud kümne aasta madalaimale tasemele, liigub see Euroopas ja mujal maailmas nafta maksumusega samas suunas ehk aina ülespoole.

Norra suurima investeerimispanga First Securities pea­strateeg Peter Hermanrud andis kuu aega tagasi Swedbanki suurklientidele peetud ettekandes äriidee: ostke Ameerikas gaasiterminal!

Ettepanek on iseenesest loogiline: maagaasi hind Ühendriikides on mitu korda väiksem kui Euroopas ja mujal maailmas ning varem või hiljem peab see hakkama tõusma.

Olematu mõju

Neljapäeval langes maagaasi hind New Yorgi kaubabörsil 5,8 protsenti, 2,149 dollarini miljoni Briti termaalühiku (Btu) kohta, mis on madalaim tase alates 2002. aasta 6. veebruarist (Briti termaalühik võrdub 1055 džauliga).

Tegemist on maagaasi börsihinna pikaajalise langusega, kümmekonna aasta madalaimal tasemel püsib see juba selle aasta algusest.

Eesti tarbijad pole gaasi madalast börsihinnast rõõmu tunda saanud – tänavu jaanuarist kallines maagaas kodutarbijatele 15 protsenti, 0,401 euroni kuupmeetri eest. Maagaasi börsihind kujunebki New Yorgis, Euroopas seesuguse mõjujõuga börsi, kus gaasiga kaubeldakse, ei ole.

Näiteks Suurbritannia gaasiga tehakse tehinguid Interkontinentaalsel Börsil (ICE). Peale selle on Euroopas veel mõned lokaalse või regionaalse tähtsusega börsid, Kesk-Euroopas ühendab Euroopa Energia­börs (EEX) Saksamaa, Prantsusmaa, Austria ja Šveitsi gaasiturgu.

Paraku on sellistel börsidel gaasi hinna kujunemisele peaaegu olematu mõju.

Seetõttu ei sõltugi maagaasi hind väljaspool Põhja-Ameerikat börsihinnast, vaid seda ostetakse tavaliselt pikaajaliste lepingute põhjal, mis üldjuhul kehtivad üle viie aasta.

Hind määratakse valemi abil, mille aluseks on nafta või naftasaaduste hind. Eesti Gaasi ostud sõltuvad näiteks raske kütteõli maksumusest ja selle hind liigub naftaga peaaegu ühes taktis.

Varem oli gaasi hinna valemi sidumine nafta või naftasaaduste maksumusega üpris loogiline, sest need muutusid üsna sarnaselt.

2009. aasta keskpaigast on aga olukord hoopis teine. Nafta hind, mis finantskriisi mõjul langes 60 dollarini barreli eest, hakkas taas tõusma ning on nüüdseks jõudnud 123 dollarini barreli eest.

Gaasi börsihind aga, mis vahetult enne finantskriisi oli kerkinud kaheksa miljoni Briti termaalühikuni, ei hakanudki taastuma ning langustrend jätkub siiani.

Hinnalanguse põhjuseks on kildagaas, mida esineb kiltade ja argilliitide (savi, aleuriidi ja muda kivistumisel tekkinud settekivimid) vahekihtides ja poorides. Varem ei pööratud kildagaasi uuringutele mingit tähelepanu, aga maagaasi hinna viiekordne tõus mõni aasta tagasi innustas mitut ettevõtet uut tehnoloogiat kasutama.

Tagasi üles