Kärpekava nõustas neli erinäolist meest

FOTO: Corbis / Scanpix

Ehkki eelarve kärpekava tegemisel andsid nõu majandusteadlased Jaak Leimann, Raul Eamets, Urmas Varblane ja Märten Ross, jäid nende hääl loodetust nõrgemaks.



Nii tunnistasid mitmed Eesti juhtivad majandusmehed, kelle sõnul näitavad seda kärpe tulemused.

Tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk lausus, et eksperdigruppi valiti vägagi õiged mehed. «Olen kõigiga koostööd teinud. Arvan, et nad on inimesed, kes näevad olukorda eri vaatenurkade alt,» tõdes ta.

Tergi sõnul on näiteks Varblasel väga hea analüütiline baas, seevastu Ross oskab asjale vaadata kitsamalt.

«Leimann on vana konsultant ja mitmekordne majandusminister, kes oskab näha olukorra n-ö praktilist poolt, kuidas institutsionaalselt saaks asju lahendada. Eametsa «hobune» on tööturg, aga kuna ta jagab hästi ka üldist majandust, siis on ta hea valik,» kiitis Terk.

Arvestatavad teadlased


Eametsa alluv Tartu Ülikoolis, majandusprofessor Olev Raju tunnistas, et ainuke küsitavus on selles, et ükski mees pole eelarvespetsialist. «Kõik on aga arvestatavad teadlased ja tunnen neid kõiki,» lausus ta.

Kes neist kõige tugevam teadlane on, ei saa Raju sõnul öelda. «See oleks sama, kui võrrelda günekoloogi ja südamekirurgi,» arutles ta.

Raju oli aga kindel, et mehed andsid ausalt oma panuse, kuid ei usu, et teadusmehi kuulati. «Tsiteerin Mihhail Bronšteini: «Milles seisneb majanduspoliitika? Selles, et poliitikud majandusteadlasi ei kuula,»» lausus ta. «Eksperdigrupp tehti viimasel hetkel, ilmselt selleks, et pinget maha võtta.»

Kui vaadata kärpeid, siis ei ole need Raju sõnul tehtud majanduse edasiviimiseks, vaid kärbitud on sealt, kust seda kergem teha oli. «Sellest tuleb väga suuri probleeme,» hindas ta.

Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur ütles, et ekspertide valik oli loogiline. «Varblane tegi üsna põhjaliku reaalmajanduse analüüsi. Ta on teadlastest selles valdkonnas ilmselt kõige tugevam. Ross on alati olnud pangapositsioonide selgitaja. Leimannil on valitsuse kogemus,» arutles ta.

Vitsuri sõnul puudub Eestis süvaanalüüs eelarve kulutuste põhjendatuse kohta. «Kui sellise eelarvepraktika juurde tuuakse kolm-neli teadlast, kes on sellest kõrval olnud, siis väga palju nad öelda ei saagi,» lausus ta.

Samas ei välistanud Vitsur, et valitsus võis siiralt loota, et teadlased milleski kaasa aitaksid. «Need mehed valdavad aga nii vähe informatsiooni, et nad ei suutnud kindlasti analüüsida kõiki muudatusi,» märkis ta.

Vitsur ise oleks valitsuse asemel toiminud nii. «Oleksin aasta tagasi võtnud kahe rootslase kirjutatud raamatu «Hard Landing» («Raske maandumine» – toim), selle läbi lugenud ning juba aasta tagasi ka Eestile eelarvet hakanud tegema, mitte ühe nädalaga,» kirjeldas ta.

Vitsuri sõnul poleks teda eelarve kärpekava eksperdigruppi valitud. «Nad teavad väga hästi, mis ma arvan. Olen eelarveprotsessist kirjutanud kogu aeg mürgiselt, ükskõik mis ametipostil ma ka pole,» lausus ta.

Akadeemia Nord teadusprodekaani, professor Ivar Raigi sõnul ütleks ta Eametsa ja Varblase kohta kohe, et kes veel, kui mitte nemad. «Leimann oli majandusminister, aga rahandusega ei ole ta tegelnud,» lisas ta.

Kõrvad lukus või mitte


Raig märkis, et keskpangale tuleks aga ette heita, miks nad ei näidanud juba varem initsiatiivi lahenduste otsimiseks.

«Meil jäädi hiljaks, kuna valitsuses on vähe majanduskompetentsi,» tõdes ta. «On vaid poliitikud, kes uskusid paremat. Seega oleks Eesti Pank pidanud hoiatama varem.»

Raigi sõnul on Eestis kujunenud traditsiooniks, et poliitikud majanduseksperte eriti ei kuula. «Korralikku riiklikku tellimust, nagu USAs, kus teadlased neid teemasid arutasid, pole Eestis tehtud. Meil kutsutakse korraks teadlased juurde, aga see pole tõsiseltvõetav,» hindas ta.
Nn krokodillikomisjoni kuulunud Margus Tsahkna (IRL) tunnistas, et teadlaste arvamusi siiski võeti kuulda.

«Esiteks kas või see, et tuleb sellisel kujul kärbe teha,» nentis ta.  «Aga minu arvates oleks võinud neid veel rohkem võtta, näiteks mis puudutas sotsiaalvaldkonda või investeeringuid.»

Eksperdigrupi moodus­tamine

Tänavu 7. jaanuaril kutsus peaminister Andrus Ansip kokku töörühma, mille ülesannet määratleti kui eurole ülemineku protsessi juhtimist. Samas otsustati, et nõuküsimiseks tuleb pöörduda ka majandusteadlaste poole.

Kuna töörühma tegevusse oli kaasatud ka Eesti Pank, siis keskpanga asepresident Märten Ross sai n-ö majandusnõunike rühma esimeseks liikmeks. Poliitikud pakkusid kohapeal välja Tartu Ülikooli teadlase Urmas Varblase. Nii oligi osa majanduseksperte koos.
Professorite Raul Eametsa ja Jaak Leimanni kaasamine oli Rossi ja Varblase otsus. (PM)

Kärpekomisjoni nõustajad

Urmas Varblane (PhD)
•    Sündinud 1961. aastal
•    Töökoht: Tartu Ülikooli majandusteaduskonna teadusprodekaan, professor; rahvusvahelise ettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli juhataja
•    Uurimisvaldkonnad: välisinvesteeringute roll majanduse ümber­struktureerimisel, rahvusvaheline majandus, innovatsioon

Raul Eamets (PhD)
•    Sündinud 1964. aastal
•    Töökoht: Tartu Ülikooli rahvamajanduse instituudi juhataja, professor
•    Uurimisvaldkonnad: tööturu paindlikkus, tööpuudus siirdemajanduses, Euroopa Liidu tööpoliitika

Jaak Leimann (PhD)
•    Sündinud 1941. aastal
•    Töökoht: Tallinna Tehnikaülikooli rektori nõunik, emeriitprofessor; olnud majandusminister, konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor, EMI direktor

Märten Ross
•    Sündinud 1971. aastal
•    Töökoht: Eesti Panga asepresident alates 2000. aastast, Eesti Pangas alates 1992. aastast
 

Tagasi üles