Enamikule ei tule ilmselt üllatuseks, et nad ostukorvidesse küll vähem asju panevad, aga rohkem maksavad.
Britid ostavad vähem, maksavad rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti statistikaameti analüüs näitab, kuivõrd palju kõrge inflatsioon ja nõrk palgakasv viimaste aastatega brittide ostuharjumusi muutnud on.
Üks olulisemaid nihkeid on leidnud aset põhitoitude ja -jookide vallas: majapidamised ostsid 2011. aasta viimases kvartalis 9,3 protsenti vähem toiduaineid ja mittealkohoolseid jooke, kui 2008. aasta esimeses kvartalis, kuid kulutasid selle peale 10,3 protsenti rohkem raha – tänu kõrgele toiduhindade inflatsioonile.
Statistikaameti andmetel on majapidamiste poolt mullu ostetud toidu-joogi kogus väikseim alates aastast 2002.
Majapidamised ostsid 2011. aastal samapalju kaupu ja teenuseid, kui 2009. aastal, kuid maksid hinnatõusu tõttu 8,4 protsenti enam. Kahe aastaga tähendas see 938 täiendavat naela inimese kohta.
Inimesed ajavad väiksemate toidukogustega läbi kauem, kuna raiskavad vähem. Valitsuse andmetel langes äravisatud toidu kogus aastail 2007-2010 13 protsendi võrra 7,2 tonni tasemele.
Samas viskavad Briti majapidamised ikkagi ära 12 miljardi naela väärtuses toitu aastas.
Toiduainetööstus on ka omalt poolt tarbijate vajadustele vastu tulnud, pakkudes väiksemaid koguseid/portsjoneid ning parandades pakendite kvaliteeti, pikendamaks toidu sälivusaega.
Nii on leivategija Warburtons toonud müüki kolme-neljandikulised leivapätsid – väiksemate majapidamiste tarvis, kes tervest pätsist enne jagu ei saa, kui see hallitama läheb.
Mis on hea peredele, pole alati hea toidutootjatele: 2010. aastal süüdistas Britannia suurim toidutootja Premier Foods oma kolme aasta hullimates majandustulemustes osaliselt ka brittide «pillajast saab sant, kokkuhoidjast kuningas» (waste not, want not) mentaliteeti.
CopyrightThe Financial Times Limited 2012