Hoiused kasvavad kriisieelse hooga
28. märts 2012, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veebruari lõpus ulatus hoiuste maht pankades 11,5 miljardi euroni, seejuures kodumajapidamistel 4,4 miljardi euroni.
Vaatamata madalatele, et mitte öelda olematutele intressidele on hoiuste mahud kerkinud Eesti Panga statistika kohaselt üha uutele rekordtasemetele – mullu juunist on kasv aastases võrdluses olnud üle kümne protsendi.
«Hoiuseintressid ei oma siin suurt tähtsust – ükskõik kui palju raha oma ostujõudu kaotab, on alati kontol olevast sajast eurost rohkem kasu kui täiesti tühjaks tarbitud kontost,» nentis SEB äriarendusjuht Triin Messimas. «Samamoodi on ettevõtted investeeringuid edasi lükanud ja ka see kasvatab raha jääki kontodel.»
Kriisieelne tõusukiirus
Veel eelmise aasta alguses kasvasid kodumajapidamiste hoiuste mahud mõni protsent aastas, edasised näitajad võivad tekitada küsimuse, kas tegemist pole omamoodi hoiustamisbuumiga. Veebruari lõpus oli hoiuseid pankades 11,5 miljardit eurot, seejuures kodumajapidamistel 4,4 miljardit eurot.
Pankade kinnitusel pole tegemist siiski millegi erilisega. «Eesti ettevõtete ja eraisikute hoiuste maht on igal aastal kasvanud,» kinnitas LHV panga juhatuse esimees Erki Kilu. Vahepealsel kriisiajal oli tõus lihtsalt väiksem, kuid viimased kaks aastat on mahud kasvanud sama kiirusega nagu enne majanduslangust.
Selle põhjuseks on ilmselt nii ettevõtete paranenud majandustulemused ja vaba raha hulga suurenemine kui ka inimeste soov kõiki tulusid mitte kohe ära kulutada ja säästa oma laenukoormuse kiiremaks vähendamiseks, sõnas Kilu.
Sama kinnitas ka Bigbanki turundusjuht Lasse Sool. «Hoiustamine on Eestis olnud varasemast populaarsem juba vähemalt viimased paar aastat ning meie pakutava tähtajalise hoiuse põhjal ei saa küll öelda, et hetkel oleks tegemist hoiuste mahu olulise kasvuga,» ütles Sool. Ta lisas, et Bigbanki hoiuste maht on viimasel ajal kasvanud eeskätt väljaspool Eestit.
Triin Messimas lisas, et hoiustamise kasvu on mõjutanud kolm tegurit. Esiteks tarbijate kindlustunne, mis kuni eelmise aasta juulini näitas stabiilset paranemistrendi, kuid augustist hakkas uuesti kiiresti langema. «Tulemusena lükkasid inimesed oma tarbimis- ja laenuvõtmisotsuseid edasi ning raha hakkas hoiustele kogunema,» ütles Messimas.
Teine hoiuste kasvamise põhjus oli tööpuuduse vähenemine ning kolmas aktsiaturgude mullune langus, mis ei meelitanud panustama raha kõrgema riskiga investeeringutesse.