Rootsi pankade ülevõim hakkab tasapisi murenema
24. märts 2012, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui viis aastat tagasi kontrollisid Swedbank ja SEB tervelt nelja viiendikku Eesti hoiustest, siis praeguseks on kahe suurpanga osa kahanenud kahele kolmandikule. Üldiselt on aga koondumine endiselt kõrge – neli panka valitsevad peaaegu üheksat kümnendikku turust.
Finantsinspektsiooni statistika kohaselt on Swedbanki ja SEB roll hoiuste osas langenud 68 protsendini võrrelduna 80 protsendiga 2006. aastal. Laenude andmisel on kahe panga osa kukkunud viie aastaga 80 protsendilt 68-le. Kolme Rootsi panga panus kokku on hoiustamisel kahanenud 86 protsendilt 74-le ja laenude osas 85 protsendilt 78-le.
Nordea sõuab võidulainel
Rootsi pankade ülevõimu murenemine oleks ehk isegi tugevam, kui poleks Nordeat, kes seni on olnud panganduses üks peamisi võitjaid. Laenuturul on Nordea osa kasvanud viie aastaga üheksalt protsendilt 15-le, hoiustamisel on nende osa jäänud kuuele protsendile.
«Lähtuvalt Nordea Grupi suurusest on meie kapitaliseeritus ja rahastamisvõimalused väga head ning oleme turumuutuste suhtes paremal positsioonil kui teised pangad,» põhjendas edukust Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft. «Hea reiting on meie tugevus, suure grupina suudame olla stabiilsed ning tunduvalt vähem pendeldada tõusude ja languste vahel.»
Eriti tugevalt on Nordea võitnud äriühingute laenude osas, olles 24-protsendilise turuosaga kerkinud Swedbanki järel teisele kohale. 2006. aastal oli Nordea käes üheksa protsenti äriühingute laenudest ehk üle kahe korra praegusest vähem.
Seni Rootsi pankadele kuulunud pirukast on suurem osa pudenenud väikestele pankadele. Eelmise aasta lõpus tegutses Eestis 16 panka, kellest nii mitmedki on suutnud haaret kahekordistada. Üks neist on näiteks kaheprotsendilise turuosaga UniCrediti Eesti filiaal.
Just tänu väikestele pankadele on kõige suuremad muutused toimunud eraisikute laenude ja hoiuste osas, kus 2006. aastal oli nelja suurpanga käes 98 protsenti. Praeguseks on väikepangad suurendanud oma osa laenuturul 2,5 korda, viiele protsendile, ning hoiuseturul üle viie korra, 11 protsendile.
Kõigele vaatamata võib öelda, et Eesti pangandus on endiselt väga kontsentreerunud. Seetõttu ei maksakski väga imestada, et kuigi Eesti riigi rahanduse seis on ideaalilähedane ja pankade bilansid tugevad, on siinsed keskmised hoiuseintressid eurotsooni ühed madalamad ja laenuintressid samas ühed kõrgemad.
Eesti pole keskmine riik
SEB juhatuse liige ja jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit ütles Postimehele: keskmiste võrdlemisel tuleks silmas pidada, et Eesti ise ei ole keskmine euroala riik. «75 protsenti ettevõtetest on käibega alla 100 000 euro,» tõdes Vaikmäe-Koit. «Konkreetseid laenuprojekte vaadates võib küll väita, et headele äriplaanidele on Eestis kindlustatud soodne finantseerimine.»
Nordea panga juhi Vahur Krafti sõnul võimaldab kõrge reiting neil kaasata hoiuseid ja laenuraha konkurentsivõimelise hinnaga maailmaturult, see hoiab hoiuseintressid konkurentsivõimelised ka kodumaal.
«Samas ei erine hoiuseintressid paljuski sellest, mis on täna näiteks Soomes,» kinnitas Kraft ja lisas, et Eesti puhul korreleerub intressitase nii panga kui riigireitinguga – need on omavahel sõltuvuses ja mõjutatud majandusstsüklist. «Oluline on leida tasakaal pankade jaoks üha karmistuvate reeglite ning Euroopa Keskpanga rahapoliitika vahel,» sõnas pangajuht.
Neli suuremat panka (Swedbank, SEB, Nordea, Sampo) hõivavad finantsinspektsiooni andmetel 89 protsenti laenu- ja 86 protsenti hoiuseturust. Tõsi, viis aastat tagasi oli olukord tunduvalt hullem, sest siis oli nende käes tervelt 95 protsenti laenude mahust ja hoiustest koguni 96 protsenti.
Pangad ise muidugi nõrka konkurentsi ei tunnista. «Nii laenu- kui hoiuseturul on konkurents tihe,» ütles Eerika Vaikmäe-Koit. «Kuna laenunõudlus on väike, käib pankade vahel tihe rebimine iga lepingu pärast.»