Riigi teise samba makse kasv võib kogumise peatanutele edasi lükkuda
23. märts 2012, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhul kui Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) nominaalkasv aeglustub võrreldes rahandusministeeriumi sügisese prognoosiga, võib edasi lükkuda 2014. aastaks planeeritud kompensatsioonisüsteemi käivitumine, millega 2010. aastal pensioni teise sambasse kogumise katkestanutele kasvaks riigipoolne makse saaks kasvada kuue protsendini brutopalgast.
Tänavu aastal taastus pensioni teise samba sissemaksete skeem, mille järgi koguja panustab ise kaks protsenti oma brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti.
«Riigipoolsete maksete suurendamise edasilükkamine ei kohaldu seaduse kohaselt neile, kes vabatahtlikult maksete jätkamise avalduse esitasid,» selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja. Kompensatsioonisüsteemiga lubas riik 2014.–2017. aastal kasvatada riigi panustatava osa kuuele protsendile.
Kogumise katkestanutel on võimalik saada riigilt teise sambasse kuue protsendi suurune makse, juhul kui nad soovivad ise panustada sellesse kolm protsenti brutopalgast. Kompensatsioonisüsteemi 2014. aastal käivitumise tingimus on see, et Eesti SKT kasvab tänavu nominaalselt viie protsendi võrra.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika peaspetsialist Tõnu Lillelaid ütles, et ministeerium arvestab esmalt 2012. aasta nominaalset SKT kasvu.
«Kui see on väiksem kui viis protsenti, siis lükkuvad kõrgemad maksemäärad edasi,» ütles Lillelaid. Kui viieprotsendilise majanduskasvu eesmärk täitub 2013. aastal, on Lillelaiu sõnul maksemäärad kõrgemad aastail 2015–2018. «Kui nelja aasta jooksul – see tähendab aastaks 2015 – nominaalkasv ei ületa viit protsenti, siis kõrgemaid maksemäärasid ei tulegi,» ütles Lillelaid.
Rahandusministeeriumi möödunusügisese prognoosi järgi on Eesti SKT nominaalkasv tänavu 5,8 protsenti ja 2013. aastal 6,6 protsenti. Aastaks 2014 ootab ministeerium 6,3-protsendilist nominaalkasvu ja 2015. aastaks 4,6-protsendilist nominaalkasvu.
Audiitorettevõte Ernst & Young prognoosib Eestile möödunud nädalal avalikustatud prognoosi kohaselt tänavuseks kahe protsendi suurust SKP reaalkasvu. Aastatel 2012–2016 ulatub SKP reaalkasv keskmiselt nelja protsendini aastas. Ernst & Youngi prognoosi kommenteerinud rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et ettevõtte prognoos on optimistlik.