Nafta hinna tõus ohustab habrast majandust

FOTO: Repro

Eelmisel nädalal kerkis nafta hind eurodes mõõdetuna uuele rekordtasemele. Meie kohalikud kütusefirmad on aga peaaegu igal nädalal lisanud mootorikütuste hinnale sendi või paar.

«Naftast võib saada uus Kreeka,» kirjutas Briti-Hongkongi suurpank HSBC kaks nädalat tagasi ilmunud raportis ja sellest lausest sai maailma majandusajakirjanduse hitt-pealkiri.

Teisipäeval hoiatas nafta kõrge hinna eest ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juht Christine Lagarde. Kui nafta eksport Iraanist väheneb järsult, võib selle hind tema sõnul hüpata 20–30 protsenti, sest sealse toodangu asendamine teiste eksportijate poolt võtab aega.

Tõsised nõrkused

Maailma majandusele võib see tuua kaasa ränki tagajärgi, sest ehkki kuristiku serval me enam ei ole, on maailma finantssüsteemis veel tõsiseid nõrkusi, kinnitas IMFi juht pressikonverentsil.

Ajakiri The Economist kirjutas hiljuti, et rusikareegli kohaselt vähendab nafta hinna 10-prosendiline tõus globaalset majanduskasvu esimesel aastal 0,2 protsenti. Seda peamiselt sellepärast, et raha liigub siis tarbijatelt rohkem tootjatele, kes aga tarbivad enamasti vähem.

Tegelikus elus on sellist mõju vähendanud olukorra paranemine mujal majanduses, eriti Euroopa võlakriisirindel. Vaatamata kallimale naftale on majanduskasvu väljavaade praegu parem, kui oli aasta alguses.

Danske Banki märtsi alguses avaldatud analüüsi järgi mõjutaks nafta hinna šokk eelkõige USAd, mõju Euroopa ja Aasia majandusele oleks väiksem. Samas on Ühendriikide majandus muutunud energia poolest ökonoomsemaks, mistõttu sealne tarbimine tegelikult väheneb, kirjutas Economist. Ameeriklased sõidavad vähem ja nad on ostnud efektiivsemaid autosid.

Hinnatõusule vaatamata pole kütuse tarbimine järsult kahanenud. Kui vaadata pikaajalist trendi, on naftasaaduste tarbimine nii USAs kui ka Euroopas vähenenud, kuid nafta hinna järsk tõus viimastel kuudel pole seda protsessi kiirendanud.

Tagasi üles