Ka Eesti pangad said keskpangalt odavat laenu
16. märts 2012, 08:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul võtsid keskpangalt pikaajalist odavat laenu ka mõned Eesti krediidiasutused. Triljoni euro suurusest Euroopa Keskpanga (EKP) laenust on Eesti Panga katta 0,26 protsenti ehk 2,6 miljardit eurot.
Alustaks lihtsa küsimusega. Kas Euroopa võlakriisist on nüüd jagu saadud? Vähemalt Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ütles läinud reedel, et see on nii.
Kardetavasti mitte, aga loodetavasti oleme astunud pika sammu teel, et see varsti läbi saaks.
Mis karid võivad sellel teel veel ees seista?
Kogu protsess, mille käigus jõuaksid riigid oma eelarvepoliitikas jätkusuutlikule teele, on pikk ja vaevaline. Ühelt poolt on paljude riikide eelarvedefitsiit väga suur, aga nüüd tuleb kärpida. Teisalt on nendel riikidel ka võlakoormus väga suur. Kõigepealt tuleks välja saada olukorrast, kus kulud ületavad tulusid, ja seejärel tuleb paljudel riikidel hakata vähendama oma võlakoormust.
See protsess on pikk, mõõdetav mõnedel juhtudel kümnetes aastates. Samas on protsess poliitiliselt väga valulik, sest valijatele need otsused eriti meeltmööda ei ole. Seetõttu arvata, et kõik probleemid on seljataga, kindlasti ei saa.
Kui ohtlikud on Portugal, Hispaania, Itaalia?
Kindlasti on neil kõigil omad probleemid, aga minu hinnangul on nende raskused ületatavad. Nad on viimastel aastatel, eriti viimase poole aasta jooksul, oma kurssi väga selgelt muutnud. Kui Itaalias ja Hispaanias probleemid eelmisel aastal teravamalt tõstatusid, võeti vastu meetmed, et oleks tagatud eelarve jätkusuutlikkus, mis on keeruline ülesanne.
See ei tähenda ainult eelarvepoliitika küsimusi, see tähendab ka laiemat poliitikat – kuidas majandust restruktureerida ja konkurentsivõimelisemaks muuta. Need on pikaajalised probleemid, mis tuleb lahendada pikaajaliselt. Kui nad suudavad kõik oma varasemad eesmärgid täita, siis peaks neil olema ka kõik võimalused selliseid olukordi nagu Kreekas vältida.
Tuleb tunnistada, et alati ei tule ka häid signaale. See, et Hispaanias ilmnes, et eelarvedefitsiit oli palju suurem kui varem arvati, ja nüüd on tulnud teateid, et nad soovivad teha eelarvedefitsiiti ka sel aastal suuremana kui varemalt teada antud, pole kindlasti signaalid, mis turgudele julgust sisendaks ja meid kriisist välja
aitaks. Mina ootaks neilt jõulisemat tegutsemist. Praegu kiputakse paljudel juhtudel, kui vähegi kergemaks läheb, kohe ka lõdvemalt käituma, mida kindlasti juhtuda ei tohi.
Viimase 1,5 aasta märksõnaks olnud rahatrükk. Mis asi see rahatrükk õigupoolest on?
Majandusteoreetiliselt võttes tähendaks see seda, et keskpank suurendab rahapakkumist. Siinjuures tuleb silmas pidada, et keskpangad on kriisile reageerinud erinevalt, näiteks USAs varade, s.o võlakirjade ostmise programmiga.
Euroopa Keskpanga nõukogu otseselt seda teed ei läinud – pigem on pakutud kommertspankadele piiramatut likviidsust ja seeläbi on suurenenud rahapakkumine.
Tihti väidetakse, et kui me väga palju trükime, siis võib see kaasa tuua kiire inflatsiooni tulevikus. Siin on oluline panna tähele, et raha hulk majanduses määrab loomulikult ära inflatsiooni, aga oluline pole vaadata mitte baasraha, mida pakuvad keskpangad, vaid kogu rahamassi (M3).
Kogu rahamassi puhul on küsimus pigem selles, et Euroopas on laiem rahaagregaat kasvanud väga aeglaselt ja eelmise aasta lõpus – kolm kuud järjest eelmise kuuga võrrelduna – koguni kahanenud. Keskpank suurendab rahapakkumist just nimelt selleks, et raharinglust oleks piisavalt. Kui rahamass ringluses hakkab vähenema, ei ole see majandusele hea.
Kas EKP poolt kommertspankadele antud triljon eurot odavat laenu on rahatrükk?
Kui räägime baasraha pakkumisest, siis selles kontekstis on see rahatrükk. Siit aga ei tohiks teha järeldust, et see tähendab tulevikus ka automaatselt kõrget inflatsiooni. Selles suhtes olen ma ettevaatlik.
Kui rääkida rahanduspoliitilistest operatsioonidest, siis Euroopa Keskpank on teadvustanud, et laenudega on seotud teatud riskid. Loomulikult oleme maandanud riske nii palju kui võimalik, aga arvestades neid mahtusid ja seda, et Eesti osa on vastavalt kapitaliosalusele operatsioonidest 0,26 protsenti, on need riskid märkimisväärsed.
Teisalt on kõik need laenud antud tagatiste vastu. Tagatised on turuhinnaga ja riskantsemate korral ei anta laene mitte kogu, vaid osa tagatise väärtuses. Mida riskantsem tagatis, seda väiksem laen selle tagatise vastu antakse.
Kuna summad on suured, on ka riskid, mida me võtnud oleme, märkimisväärsed, ehkki me püüame anda endast parima, et riskid oleksid hästi maandatud ega realiseeruks. Rahapoliitika ei ole riskivaba tegevus.
Me vastutame kogu Euroopa rahasüsteemi, mitte ainult oma pankadega seotud osa eest.
Kas EKP lühiajalist laenu võtsid ka Eesti pangad?
Jah, mõned krediidiasutused osalesid. Ilmselt avaldub see aprillis avaldatavas Eesti Panga esimese kvartali bilansis.