Maksuamet võtab suurpetturid ette
12. märts 2012, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm tahab ametile rohkem õigusi, et alistada suured maksupetturid, keda seni pole suudetud ohjeldada, samuti lubab uus juht tõhusamalt võidelda ümbrikupalga ja salatubakaga.
Marek Helm, mulle tundub, et maksuameti juhi kohast hullem on vaid vangladirektori amet, sest teie töö tähendab vaid konflikte ja negatiivseid emotsioone.
Minu jaoks ei domineeri konfliktid, pigem suhtlen ettevõtjatega, et saada tagasisidet oma tööle ja ettepanekuid õigusruumi muutmiseks. Teie võrdlus ei ole päris õnnestunud, sest maksuameti juhi mõju maksulaekumistele on väga suur. See teeb töö huvitavaks.
Kui te peaks hindama maksuameti tööd kümne palli skaalal, mitu palli annaksite?
Alati võib ruumi jätta arenguks, aga e-teenuste osas ei ole meil vastast. Üle 90 protsendi klientidest kasutavad e-kanaleid, mille edulugu on olnud vaieldamatu. Kui hindan järelevalvet, ebaseadusliku poole mõjutamist, siis kümne palli skaalal kuus-seitse.
Nii vähe?
Küsimus on maksuameti mõjus. Saamata jäänud maksude mahtu ehk maksuauku vähendada ei ole võimalik, kui me ei uuenda pidevalt oma taktikat ja tegevusi. Neljapäeval olin selle teemaga valitsuses. Kütuseäris õnnestus seadusemuudatusega kasvatada maksulaekumisi poole aastaga 60 miljonit eurot. Hetkega kadus 200 ettevõtet, mis olid ilmselt loodud maksupettuseks.
Me ei ole lasknud aktsiisilaost välja suuri veokeid, millega ostetakse kütust oma tarbeks. Meid on sellepärast juba kohtusse kaevatud. Kütust ei osta ju keegi oma tarbeks tsisterniga! Jaanuaris läks nii riigile kaduma 1,5 miljonit eurot käibemaksu. Veebruari lõpus lõpetasime selle ära, sest kaua me vaatame, et auto auto järel sõidab väravast välja. Riigikogu on tegemas seadusemuudatust, mis lõpetab ära selle, et aktsiisilaost saab oma tarbeks käibemaksuvabalt osta.
Näiteks käibemaksupettuste ja ümbrikupalgaga võitlemiseks peame senisega võrreldes teisiti tegutsema. Sularaha hulk on mitmes ettevõtlusharus talumatu. Neljapäeval esitasin valitsusele kava, et uurimisosakond saaks jälitustegevuse õiguse. Arvevabrikute käibed on meeletud, raha liigub tohutu kiirusega. Inimesed suhtlevad seda korraldades ja meile oleks ülioluline, et saaksime menetluses seda jälgida.
Praegu saab maksukuritegudega teenitud vara konfiskeerida vaid siis, kui õnnestub tõestada kuritegelik ühendus. Soovime, et maksukuritegudega teenitud vara saaks lihtsamalt konfiskeerida.
Kui suur maksuauk meil praegu on?
2010. aasta andmeil oli umbes 490 miljonit eurot, 2011. aasta andmed saavad kokku kahe kuu jooksul. Kõige suurem osa sellest on käibemaksupettus.
Millistes valdkondades sularaha hulk siis talumatult suur on?
Nendes valdkondades, kus inimesed traditsiooniliselt kasutavad teenuste eest tasumisel sularaha, näiteks ehituses. Sularaha teenitakse käibemaksupettustega või käibeid varjatakse ja makstakse inimestele ümbrikupalka. Kui käia silmad lahti, siis üks päev märkasin, kuidas üks inimene niheles sularaha sissemakse automaadi juures. Häbelikult hoidis 500-eurost käes, et seda sinna sisse torgata.
Kui te ütlete kuus-seitse palli on hinnanguna vähe, siis maksuameti juhtimine algab ka enesekriitikast. Minu juures käisid hiljuti toitlustusettevõtjad, kes ütlesid, et kui maksta ausalt 850 eurot palgaks, siis äri ajada ei saa, sest ümberringi on ametlik palgatase umbes 300 eurot kuus. Rootsi kehtestas nendele ettevõtetele, kus inimesed sularahas maksavad – toitlus-, jaekaubanduse ja teenindusettevõtted – kohustuse registreerida töötajad iga päev.