Poola pani veto ELi heitgaasikavale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu liikmesriigid loodavad kokkuleppele kasvuhoonegaaside piiramiseks.
Euroopa Liidu liikmesriigid loodavad kokkuleppele kasvuhoonegaaside piiramiseks. Foto: Reuters / Scanpix

 Poola paiskas eile segi Euroopa Liidu kliimamuutuste poliitika, pannes veto alla kasvuhoonegaaside kärpimise eesmärgid alates aastast 2020.

 Ülejäänud 26 liikmesriiki olid antud küsimustes üksmeelsed.

 Poola, mis sõltub suurel määral kivisöest (üks suurima saasteteguriga energiaallikatest) pani kogu nädal vastu teiste liikmesriikide palvetele ning ei murdunud ka eilsel keskkonnaministrite kohtumisel Brüsselis.
 
 «Kõik üritasid Poola erinevatele soovidele vastu tulla, kuid lõppude lõpuks panid nad ikkagi bloki ette,» ütles Euroopa kliimavolinik Connie Hedegaard.
 
 Hedegaard andis ühtlasi mõista, et poolakad pole olnud ausad läbirääkimispartnerid. Ta selgitas, et kompromisse oli keerukas saavutada, kuna «väravaposte tõsteti pidevalt ringi».
 
 Euroopa liidrid leppisid 2008. aastal suurejooneliselt ja suurustledes kokku, et perioodil 1990-2020 kärbitakse bloki heitgaase 20 protsendi jagu.
 
 See eesmärk täidetakse ilmselt hõlpsasti, kuna appi on tõtanud majanduskriis, mis on tõmmanud alla tööstusaktiivsuse ning sellest tulenevalt ka heitgaasid üle kogu Euroopa.
 
 Euroopa Komisjon on üritanud panna liikmesriike leppima kokku mittesiduvaid «verstapostide», mis peaksid tagama 80-protsendilise heitgaaside kärpe aastaks 2050.
 
Verstapostid tähendaksid muuhulgas 40-protsendilist kärbet aastaks 2030 ja 60-protsendilist kärbet aastaks 2040.
 Verstapostid tähendaksid muuhulgas 40-protsendilist kärbet aastaks 2030 ja 60-protsendilist kärbet aastaks 2040.
 
 Plaani pooldajad väidavad, et see annaks ettevõtjatele kindlustunde Euroopa kliimapoliitika suhtes ja motiveeriks neid tegema pikaajalisi investeeringuid puhtamatesse tehnoloogiatesse.
 
 Jätkuv ebakindlus olevat ka üheks põhjustest, miks ELi süsinikuturu hinnad kolinal on kukkunud.
 
 Poola seisis sarnasele ettepanekule üksi vastu ka analoogilisel koosolekul pool aastat tagasi, ärritades üliväga oma ELi-kaaslasi.
 
 Taani energiaminister Martin Lidegaard, kes eilset koosolekut juhatas, katsus saada poolakaid pardale nii, et eemaldas enda arvates Poola peamise valukoha: keelekasutuse, mis soovitas 25-protsendilist kärpe-eesmärki aastaks 2020, mis olnuks kõige efektiivsem viis jõudmaks 2050. aasta eesmärgini.
 
  «Me mõtlesime, et probleem sai lahendatud,» ütles Lidegaard. «Aga selgus, et sellest ei piisanud.»
 
 Poola keskkonnaminister Marcin Korolec väidab, et EL ei tohiks panna 2020. aastaks ja edasiseks paika mitte midagi, mis jääks väljapoole ÜRO leppeid.
 
 Ta ütles kirjas teistele keskkonnaministritele, et kliimalubadused keset majanduslangust oleks «õnnemäng» Euroopa tulevikuga.
 
 Eraviisiliselt on mõned Poola ametnikud seadnud kahtluse alla kogu ELi heitgaaside eesmärkide seadmise süsteemi.
 
 Ühes asjas jõudsid ministrid eile siiski kokkuleppele: nimelt kiitsid nad heaks ELi vastuolulise kava panna kõik maailma lennufirmad oma Euroopale tekitatud saastet kinni maksma. Nimetatud poliitika on vallandanud protestikisa USAs, Hiinas, Venemaal ja mujal – koos kättemaksuähvardustega.
 
 Hiina suursaadik ELis Wu Hailong tuletas eile euroametnikele meelde, kui suured panused mängus on. Wu ütles, et kui EL oma poliitika juurde jääb, on Hiina lennufirmadel mõttekas «oma tellimused Boeingusse saata».
 
 Copyright The Financial Times Limited 2012
 
 
 
 
 
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles