Kivisöest sõltuv Poola hoiatas kaaslasi Euroopa Liidus «õnnemängu eest Euroopa majanduse tulevikuga», üritades nurjata bloki kasvuhoonegaaside kärpimise kava.
Poola pommitab ELi kliimapoliitikat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemad pooled valmistuvad homseks lahinguks, kui keskkonnaministrid Brüsselisse ELi kliimapoliitika tulevikku paika panema kogunevad.
Praegune ELi eesistuja Taani peab kampaaniat selle nimel, et panna paika 25-protsendiline heitgaaside kärbe ajavahemikuks 1990-2020. Seda oleks enam, kui 2008. aastal kokkulepitud 20 protsenti.
Taanlased on enamuse liikmesriike pardale saanud, lisaks ka Euroopa Komisjoni.
Aga Poola, mis sõltub 90 protsendi elektri osas kivisöest – mis on üks suurima saasteteguriga energiaallikaid – on tõusnud esile kui plaani peamine vastane.
Kirjas kaasenergiaministritele, mille koopia FT oma valdusse sai, hoiatab poolakas Marcin Korolec riskide eest niigi nõrgale Euroopa majandusele, mis tuleneksid 20 protsendi ületamisest.
Samuti on ta vastu üleskutsetele sekkuda ELi süsinikuturule, toestamaks kukkuvaid hindu – milles mõned süüdistavad pikaajaliste eesmärkide puudumist.
«Ei ole mingit mõtet mängida õnnemängu Euroopa majanduse tulevikuga, juurutades poliitikaid, mis võivad meie tööstused konkurentide suhtes haavatavaks teha,» kirjutas ta.
Korolec tegi teisegi plahvatusohtliku märkuse, pannes ette, et ELi süsiniku-kärpimise-kava, mis on üks maailma ambitsioonikamaid, tuleks alates aastast 2020 viia vastavusse ÜRO kliimakõnelustega.
ÜRO on aga suurtes raskustes ühtse ja õiguslikult siduva globaalsete kasvuhoonegaaside kärpimise leppe sünnitamisega – alates 1997. aasta Kyoto protokollist, mis kohustab rikkaid riike süsinikusaastet vähendama, aga ei aseta samasugust kohustust kiirelt kasvavatele majandustele nagu Hiina.
Kontrastiks sellele on EL arendanud välja maailma suurima süsinikuturu ning kehtestanud eesrindlikud kliimaseadused mitmetes sektorites alates energiast kuni transpordini.
Möödunud juunis, vaid paar nädalat enne ELi eesistuja teatepulga ülevõtmist, vihastas Poola välja mitmed liikmesriigid ja Euroopa Komisjoni, pannes veto katsele karmistada heitgaaside eesmärke. Selle otsusega mattis Poola oma kuue kuu pikkuse eesistumise ajaks sisuliselt maha kogu ELi kliimapoliitika.
Karmimate sihtmärkide propageerijad väidavad, et tänu majanduskriisile – mis on tõmmanud alla majandusaktiivsuse kogu kontinendil – oleks neid palju odavam saavutada, kui varem prognoositi.
25 protsenti ei oleks seaduslikult siduv, pigem verstapost pikal teekonnal unistuse poole kärpida heitgaase aastaks 2050 vähemalt 80 protsendi jagu.
Kui kava osas kokku lepitaks, oleks see esimene samm juriidiliselt siduvate eesmärkide poole alates aastast 2020.
Copyright The Financial Times Limited 2012