Vladimir Putini tagasivalimine võis küll olla ette teada, kuid kuna tema edasised sammud on üsna etteaimamatud, sooritasid Vene aktsiad eile järsu kukkumise.
Valimised kukutasid järsult Vene aktsiaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene RTS indeksilt pudenes 4,4 protsenti – pärast seda, kui politsei Moskvas sadu opositsionääre arreteeris. Reitinguagentuur Fitch hoiatas aga, et võib Venemaa väljavaate üle vaadata.
Turgude esmane reaktsioon pühapäevastele valimistele oli valdavalt positiivne: esmaspäeval käis Vene börs ära seitsme kuu rekordtasemel, 2020. aastal aeguvate Vene dollari-riigivõlakirjade tootlused olid madalaimad alates 2010. aasta aprillist, mil nad väljastati.
Kuid investorite mõtted on välkkiirelt pöördunud selle peale, mida Putin nüüd ette võtab.
Fitch ütles, et «jälgib tähelepanelikult», kui kiiresti uus valitsus Vene majandust reformima asub. Agentuur märkis, et Putin käis valimiskampaania käigus välja suured lisakulutused – samal ajal, kui tema majandusnõunikud soovitasid eelarvet kärpida.
Kui nafta ja gaas välja arvata, on Venemaa eelarve 10-protsendilises puudujäägis. Fitch hoiatas, et kui seda oluliselt ei vähendata, ähvardab Venemaad reitingulangetus, kui naftahind langema peaks.
Investorite jaoks on suur küsimus ka see, kui kaua kestavad valimiste poliitilised järelvõnked.
Putini võit oli «kogu selles poliitilises protsessis kõige kindlam asi,» ütles Moskva investeerimisfondi Verno Capitali vanemstrateeg Roland Nash. «Ebakindlus valitseb aga selles vallas, kuidas Putin end nüüd pärast võimuletulekut legitimiseerida kavatseb.»
Mõned investorid ütlesid, et kokkupõrked ja protestid häirivad neid nüüd vähem, kui detsembri alguses. Tol ajal müüsid paljud fondid oma Vene varasid ja turgudel toimusid üle 10 protsendilised langused.
«Turud on hakanud mõistma, et kui meil on protestid ja kui valitsus reageerib viisil, mis julgustab liberaliseerimist ja läbipaistvust, siis on see tegelikult hea nii ärile kui Venemaale,» ütles Prosperity Capital Managementi direktor Aleksandr Branis.
East Capitali partner Jacob Grapengiesser ütles: «Eks me teadsime ju kõik, et Putin tuleb tagasi ja [opositsioonijuhist Aleksei] Navalnõist ei saa presidenti. Aga näib, et opositsioon on midagi saavutanud ja nimelt seda, et valitsuse peal on surve [teostada reforme].»
Võidu kiiluvees on Putin andnud korralduse viia läbi kriminaaluurimised riigifirmade kontorites, mis ei kanna ette oma sissetulekuid või huvide konflikte eraettevõtetega. Eile teatas Kreml, et Venemaa prokurör vaatab taas üle 32 vastuolulise vanglakaristuse seaduslikkuse, naftamagnaat Mihhail Hodorkovski oma kaasa arvatud.
Ebaselgeks jääb, kas need reformid ka tegelikut käiku lähevad – või on nad lihtsalt paluke, mis opositsioonile rahustamiseks suhu pisteti.
Grapengiesseri arvates oli Hodorkovski uudis kui odav postkaart opositsioonile, kuhu on ette trükitud sõnad «Mõeldes sinule...».
«Paljud asjad, mida ta [Putin] räägib, on väga mõistlikud – valitsuse detsentraliseerimine, turureformid,» ütles Nash. «Nüüd tahaks turg näha tegusid. Ja tegude vallas on Venemaal tavaks pettumust valmistada.»
Eeldatavasti segab Putin ringi valitsuse kaardipaki, kui ta maikuus ametisse õnnistatakse. Siseringi inimesed teavad rääkida, et välja võidakse vahetada lausa kaks kolmandikku kabinetist, et administratsioonile värske ilme anda.
Mõned investorid hellitavad tänaseni lootust, et endine rahandusminister ja laialdaselt lugupeetud «eelarvepistrik» Aleksei Kudrin tagasi poliitilisele areenile astub. Mäletatavasti vallandas Dmitri Medvedev Kudrini läinud sügisel – ülimalt ebaviisakal kombel.
Copyright The Financial Times Limited 2012