Kreeka ähvardas jätta täielikult rahast ilma iga võlakirjahoidja, kes ei osale vabatahtlikus riigivõlakirjade restruktureerimises. Kell kukub homme ja hoiatus paneb «pügamiste» põlgajad paraja surve alla.
Kreeka ähvardas pügamisest hoidujaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka riiklik laenuamet ütles oma pressiteates, et Ateena «ei pea võimalikuks eraldada raha» erainvestoritele, kes kavatsevad restruktureerimisest hoolimata oma võlakirjad alles hoida.
Suurejooneline restruktureerimine peaks kavakohaselt lõikama Kreeka võlamäe otsast 100 miljardi eurose kihi. Selleks peab aga kaasa lööma 95 protsenti võlausaldajatest.
«See ei ole kindel otsus mitte maksta, aga see on ähvardus,» kommenteeris endine kõrge IMFi ametnik Charles Blitzer. «Kui maksimaalset osalust ei tule, siis läheb programmiga veelgi pingelisemaks – või on vaja rohkem riiklikku abiraha.»
Kõige teravamalt puudutab ähvardus neid 14 protsenti investoritest, kes omavad rahvusvaheliste seaduste järgi väljastatud Kreeka riigivõlakirju.
Aga Ateena hoiatas ka ülejäänud 86 protsenti, kellele kuulub 177 miljardi euro väärtuses Kreeka seadustele alluvaid võlakirju: kõrvalehoidujatele sunnitakse tehing peale uute kollektiivklauslite alusel.
See vallandab väga tõenäoliselt CDSide ehk võlakindlustuse väljamaksed – mis on mõnedele võlakirjahoidjatele kasulikum variant, kuid võib turgudel taas ebakindlust tekitada.
Kreeka võlgade restruktureerimine oleks esimene juhtum enam kui 60 aasta jooksul, kus arenenud majandus oma kohustustega toime ei tule, ühtlasi uus madalpunkt kaheaastases eurokriisis.
Restruktureerimine kui sündmus leiab aset hetkel, mil investorid vahetavad oma praegused võlakirjad uute vastu, mis on väärt poole vähem.
Restruktureerimisele lähedalseisvad allikad ütlesid, et Kreeka avaldus on agressiivset laadi.
«See on taktikaline käik avaldamaks survet võlakirjahoidjatele, kes võivad olla kahevahel,» ütles üks. «Idee seisab selles, et mida suurem on osalejate protsent, seda raskem on pakkumisest keeldujatel hiljem kohtu kaudu oma raha nõuda.»
Paljud potentsiaalsed keeldujad on riskifondid, mis ostsid rahvusvaheliste seaduste alla kuuluvaid Kreeka võlakirju lootuses, et neile makstakse täissumma – samal ajal, kui Kreeka seaduste alla käivate võlakirjade omanikud kannavad 75-protsendilisi kaotusi.
«Neid hakatakse kujutatama kurjade riskifondidena ja keegi ei tunne neile kaasa. Nad peavad mõistma, et vaba valikut siin pole,» ütles üks lähedalseisev allikas.
Pakkumine läheb lukku homme, kollektiivklausel rakendub ilmselt reedel. Uued võlakirjad, mille investorid vahetuse korras saavad, peaksid hakkama börsil kauplema esmaspäeval.
Ähvarduse peale tabas nii Euroopa kui USA aktsiaid aasta kõige hullem päev. Ühe erandiga: Kreeka aktsiad kerkisid enam kui 4 protsenti.
Itaalia ja Hispaania võlakirjade tootlused tõusid taas üle 5 protsendi piiri.
CopyrightThe Financial Times Limited 2012