Mida tegi Juhan valesti?

Juhan

on uues, osakonnajuhi ametis töötanud kaks kuud. Enne seda oli ta aastaid tubli ajakirjanik, kes oli oma tööga rahul ja kelle tööga olid ka ülemused rahul. Nüüd pole Juhan aga kindel, kas ta ikka sobib keskastmejuhi ametisse.



Kui neli kuud tagasi tehti Juhanile ettepanek osaleda osakonnajuhi konkursil, siis ei mõelnud ta kaua. Eelmine juht

Jane

oli saanud oma ülesannetega hästi hakkama ning osakond töötas edukalt ja vähemalt Juhanile tundus, et ka ilma suuremate sisemiste konfliktideta. Janele oli aga tehtud ettepanek asuda uue väljaande juhiks ning ta oli selle ettepaneku vastu võtnud.



Koos Juhaniga kandideeris juhi kohale veel neli-viis inimest, neist tõsiseim kandidaat oli teine edukas ajakirjanik

Mart

. Juhan võitis konkursi ning asus tööle. Janega oli ta juba enne ametisse asumist pidanud mitu pikka vestlust, kus Jane selgitas talle olukorda osakonnas (tema jutu järgi kõik toimis) ja lähiaja peamisi eesmärke (need tundusid kõik reaalsed). Juhan oli juba varem lugenud mitmeid juhtimisalaseid raamatuid ja talle tundus, et lõpuks, kuigi veidi hiljem, kui ta nooruses lootnud oli, on alanud uus etapp tema karjääris, milleks ta on igati valmis.



Algas kõik kenasti. Tarkades raamatutes soovitatu kohaselt pidas Juhan kõigepealt tiimiga koosoleku, kus tutvustas oma ideid. Samuti jõudis ta pidada kolm-neli neljasilmavestlust (osakonnas on kokku kümme töötajat), kus pidas ma alluvatega aru, kuidas nende probleeme lahendada.


Esimene tagasilöök tuli paari nädala pärast. Kaks töötajat,

Arvo

ja

Tiit

, kellest Juhan oli seni vaid positiivsel arvamusel, ei jõudnud oma pikaajalise projektiga õigeks ajaks valmis. Kuna Juhan ei tahtnud kohe alguses tippjuht

Jürile

jätta ebaõnnestuja muljet, haaras ta ise härjal sarvist ning aitas projekti lõpule viia. Osakonna iganädalasel koosolekul tekkis tuline vaidlus, kus Arvo ja Tiit süüdistasid teineteist projekti hilinemises. Olukord väljus kontrolli alt ning Arvo lahkus ruumist uksi paugutades.



Selliseid tulekahju kustutamisi, õnneks küll mitte nii olulisi, tuli ette veel mitu ning Juhanil tuli ajapuudusel mitu plaanitud tegevust, sealhulgas neljasilmavestlusi, edasi lükata. Lisaks selgus, et Arvo ja Tiit ei olnud tegelikult juba pikka aega teineteisega läbi saanud ning vaid Jane autoriteet oli neid seni vaos hoidnud. Vestluses Tiiduga selgus veel muu hulgas, et Mart rääkivat teistele, et probleem olevat hoopis Juhanis ning tema olematutes juhtimisoskustes.



Oli oktoober ning lisaks isikutega seotud probleemidele tuli vastsel juhil rinda pista osakonna järgmise aasta eelarve koostamisega. Ta ei pidanud küll kõike ise tegema, kuid ootamatult probleemirohke oli see tegevus siiski. Juhan polnud arvanud, et see nii aeganõudev on, pealegi ei saanud ta esialgu täpselt arugi, mis ridadele eelarves tuleks peamist tähelepanu pöörata. Juhan tahtis siiski asjast aru saada ja paraku tuli selleks aega võtta juba õhtutundidest, sest kõik muud tegevused võtsid kogu tööaja.



Nüüd on Juhanil siis kaks kuud ametis oldud ning lühidalt kokku võttes on tal vaatamata pikaks venivatele tööpäevadele probleeme alluvate distsipliini ja motivatsiooniga, pidevalt tuli tegeleda tulekahjude kustutamisega ning kogu olukord oli väga kaugel sellest, mida ta ametisse asudes lootnud oli. Juhan oli küll uuele ametikohale asudes valmis teatud raskusteks, nüüd aga mõtleb ta tõsiselt, kas ta ikka sobib sellesse ametisse.


Tagasi üles