Eesti ettevõtete maksekäitumine ei ole aastaga halvenenud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Krediidiinfo ASi iga-aastasest krediidipoliitika turu-uuringust selgub, et hoolimata majanduskasvu aeglustumisest ei näita Eesti ettevõtete maksekäitumine halvenemise märke.

Eelmise aastaga võrreldes on ettevõtete maksehilinemine koguni ühe päeva võrra vähenenud – keskmiselt tasutakse arveid 8 päeva tähtajast hiljem. Samuti on viimastel aastatel tõusnud õigeaegselt arveid tasuvate ettevõtete arv. Tähtaegselt maksab Eestis arveid 62% ettevõtetest.

Kuigi maksetavad ei ole seni halvenenud ning 86% ettevõtetest on klientide maksekäitumisega rahul, on järjest suuremaks ohuallikaks muutumas krediidijuhtimise madal tase Eesti firmades.

Teeb valvsaks, et vaid 18% ettevõtetes on olemas kirjalik reeglistik krediidiotsuste tegemiseks. 80% ettevõtetes tegeleb krediidiküsimustega firmajuht ning professionaalsete ametikohtade (raamatupidajad, finants- ja müügijuhid) osalus krediidiotsuste langetamisel väheneb aasta-aastalt.

Võimalikele probleemidele viitab ka ennetavate meetmete vähesus krediidijuhtimises. Vaid veidi üle poolte ettevõtete (57%) teostab oma klientide üle seiret. Krediidilimiite kasutab riskide vähendamiseks kõigest 33% firmadest.

  • Keskmine maksetähtaeg on võrreldes eelmise aastaga langenud 5 päeva võrra 12 päevale. 
  • Keskmine maksehilinemine on 8 päeva. Tähtaegselt tasutakse 62% arvetest. 
  • 86% ettevõtetest on klientide maksetavadega rahul. 
  • Vaid 18% ettevõtetes on kirjalikud eeskirjad krediidiotsuste tegemiseks. 
  • 80% ettevõtetes teeb krediidiotsuseid juht. Võrreldes eelmiste aastatega on veelgi vähenenud teiste ametikohtade (raamatupidajad, finants- ja müügijuhtide) osalus krediidiotsuste langetamisel. 
  • Kasvanud on ettevõtete hulk, kes ei ole oma klientidele kehtestanud krediidilimiite (67% ettevõtetest). 
  • Nii olemasoleva kui uue kliendi puhul kontrollitakse enne krediidiotsuse langetamist kõige sagedamini maksuvõlgnevusi ning võlgnevusi teistele ettevõtetele. Uue kliendi puhul uuritakse lisaks ka allkirjaõigust ning ettevõtte omanike tausta. Kõige vähem tuntakse enne krediidiotsuse tegemist huvi ettevõtte aastaaruande vastu. 
  • Võrreldes eelmise aastaga on 7% võrra kasvanud ettevõtete arv, kes kasutavad otsuste tegemisel finantsnäitajaid. Näitajatest kõige olulisemaks peetakse krediidiotsuste tegemisel võlgu tarnijatele (94% vastanutest), ostjatelt laekumata arveid (83%) ning lühi- ja pikaajalisi kohustusi. 
  • 57% ettevõtetest teostab oma klientide üle seiret ehk hoiab kliendibaasil jooksvalt silma peal. 
  • Krediidiotsus tehakse ettevõtetes tavaliselt 1-3 päeva jooksul (58% vastanutest). Eelmise aastaga võrreldes on 4% võrra langenud ettevõtete arv, kes teevad krediidiotsuse mõne minuti jooksul. 
  • Eraisikuid krediteerib 8% ettevõtetest. 
  • Kõige sagedamini tuletatakse võlgnevuses kliendile maksetähtaega meelde helistamise (90%) ja kirja (52%) teel. 
  • 41% vastanutest kasutab võlglastega tegelemisel professionaalseid teenuseid. Kõige enam inkassot (31%), õigusbüroosid (13%) ja krediidijärelevalvet (6%). 
  • Võlglaste karistamiseks kasutab 55% ettevõtetest krediidi sulgemist, 45% viiviseid (võrreldes eelmise aastaga 9% võrra rohkem) ja 24% maksetähtaja lühendamist.

Lähemalt saab uuringutulemusi vaadata siit:

Lisatud fail: Graafikud_2008.pdf

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles